28.12.08

Rezurex - Walk On The Edge (kontsertvideo)



Bändi Rezurex esinemine üritusel Psychomaniarumble II.

Laul «Walk On The Edge» on bändi selleaastase albumi «Psycho Radio» avalugu ning võib öelda, et plaadil kõlas see laul siiski pisut jõulisemalt.


* * * * *


Rezurex wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

27.12.08

KieTheVez - Non-Binary

KieTheVez

Non-Binary

A Different Drum

Formaat: CD
Aeg: 51.09
Ilmus: 17. juuni 2008


Lood:
  1. One World For The Next
  2. A Million Days
  3. M
  4. End Of A Bright Night
  5. How Are We Doing Today?
  6. Non Compos Mentis
  7. Niamh
  8. Always A Boy
  9. Three
  10. Be Alone Together
  11. 26


Rootsi synthpop-bänd KieTheVez ilmutas oma eelmise albumi 1997. aastal ning seega võib albumit «Non-Binary» pidada täieõiguslikuks taastulemiseks.
tape a second here and there
flash your camera in the air
get the antidote you never see on tv
if you hide then hide it well
cos you'll never go that last foot
to admit you're ready to change
one world for the next
today
Nii kõlas esimese laulu «One World For The Next» teine salm ning võib öelda, et avalugu annab tooni kõigele järgnevale. Esmapilgul pisut unine kõlapilt, mis laulu arenedes märksa jõulisemaks muutub ning traditsioonilisele synthpopi kõlale lisandub hubane kitarr. Kõik see kokku annab just sellise karge ja põjamaise kõla, mida ma olen harjunud kuulma eelkõige Rootsi elektrooniliste unistajate albumitel.
hello hello - you're still around, you say?
walking like you never heard us
hello hello - how are we doing today?
asking you again and again
See on aga kuidagi väga hingeminev nelik viiendast laulust «How Are We Doing Today?», mis eristub veel ka idamaise kõlapildiga.
come forward and close your eyes
there is no time to be wrong now
you have no choice but to trust your heart
don't stay in the cold and far
you can still fall off the floor and die like her
Aga need viis rida kuuendast laulust «Non Compos Mentis» on jällegi sellised tüüpilised: pigem jaluleajaja, kui nurkavajuja sõnad. Võibolla siin kuivalt lugedes need ehk ei mõjugi, aga plaadil töötavad küll.
can you feel it now
try to understand the past
so unprepared for this
you can see it now
when you're out there on you own
needing nothing or no one
Need read laulust «Always A Boy» näitavad aga kenasti, et lauluteksti jupi tsiteerimine on mõneti mõttetu tegevus: laulu arenedes nende ridade mõte muutub ja muutub öeldule suisa vastupidiseks.

Albumi «Non-Binary» kohta võiks öelda, et küps (süntesaatori)popp ning sellega oleks ka kõik öeldud. Peaks sobima bändi endistele fännidele ning peaks sobima ka pisut laiemale publikule... iseküsimus, et kus see muu publik seda kuuleks..?


* * * * *


KieTheVez wõrgus: põhjalik ametlik koduleht, MySpace (kus on võimalik kuulata selle albumi kuute esimest lugu) ning Discogs.

26.12.08

L'Âme Immortelle - Judgement (kontsertvideo)



Kirjutasin öösel L'Âme Immortelle MCD-st «Judgement» ning nentisin, et nimilugu pole just mu lemmik.

Hommikul ärgates sobrasin unise peaga YouTube's... ja leidsingi selle singli lugudest sealt vaid laulu albumiversiooni kontsertvideo... noh, et nüüd võivad selle blogi lugejad ise otsustada, et kas on hea lugu...

Video pärineb muidugi hilisemast ajast, kui 2001. aasta, sest laval on punapäine kontsertkitarrist Ashley Dayour, kelle põhibändiks on Whispers In The Shadow.


* * * * *


L'Âme Immortelle wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

L'Âme Immortelle - Judgement

L'Âme Immortelle

Judgement

Trisol

Formaat: MCD
Aeg: 16.26
Ilmus: 29. juuni 2001


Lood:
  1. Judgement (Club Edit)
  2. Redemption (Exclusive Track)
  3. Rearranging (Nox Remix)
  4. Judgement (Album Version)
  5. Final Oath (Demo Song 97)


Mini-CD (või oleks õigem öelda maksi-singel) «Judgement» on omamoodi lisanduseks 2001. aasta alguses ilmunud albumile «Dann Habe Ich Umsonst Gelebt», sest just sealt pärinevad laulud «Judgement» ja «Rearranging».

Plaati alustab nimiloo klubilisem ja tantsulisem versioon, remiksijaks L'Âme Immortelle ise. Kui võrrelda seda neljanda loona oleva albumiversiooniga, siis võiks öelda, et ega eriti vahet pole.

Teiseks looks olev eksklusiivne ja tantsuline «Redemption» on üks peamisi põhjusi, miks antud mini-CD oluline on. «Rearranging», mida on remiksinud Siechtum, on vägagi tõsine tükk. Demo «Final Oath» on samuti tihke ja agressiivne lugu.

Kõikse kummalisem ongi, et mulle meeldivad kõik lood peale nimiloo ja selle remiksi... oleks singel koosnenud vaid lugudest 2, 3 ja 5... siis oleks siit kindlasti maksimumhinne tulnud.

«Judgement» lihtsalt on laul, mille võlu jääb mulle hoomamatuks... kuigi, klubiline variant juba peaaegu on...


* * * * *


L'Âme Immortelle wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

23.12.08

Emilie Autumn - Misery Loves Company (teleesinemine)



Tõttöelda oli see minu jaoks esimene Emilie Autumni lugu, mida kuulsin/nägin. Mingi musaajakirja numbri vahel oli tütarlapse plakat ning mul tekkis õigustatud küsimus, et kes see Emilie Autumn üldse on. Igatahes ripub see plakat nüüd toimetuses mu töölaua kohal seinal...

Pean laulu «Misery Loves Company» siiani tütarlapse parimaks. Et minu jaoks siis pisut etaloni-mõõtu.

Pildirida on nagu on... ega teleesinemiselt suurt rohkem loota ei saagi...


* * * * *


Emilie Autumn wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, saksakeelne fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

22.12.08

The Last Days Of Jesus - Dead Machines' Revolution!

The Last Days Of Jesus

Dead Machines' Revolution!

Strobelight Records

Formaat: CD
Aeg: 36.16
Ilmus: 20. aprill 2007


Lood:
  1. Dead-Cuckoo-Clock
  2. Positive
  3. 1001101:The Weekend (DMR Version)
  4. Freedom Factories
  5. Zombie Haut-Couture
  6. Robot Child (A Song For Nina)
  7. Sad Voices From The Inside Of A Rusty Rocket
  8. London Bridge Is Falling Down
  9. Machinen Friedhof
  10. Revolution Of Sick Brains
  11. Walking On Hands
  12. Machine Of Calm
  13. Thanx For Evolution!


The Last Days Of Jesus on Slovaki bänd ning nende iseloomustamiseks võiks kasutada sõnu: punk, deathrock, kabaree, goth, tsirkus. Omajagu eklektiline, humoorikas... kuid nalja ei tehta, sest huumor on must ja sõge.

«Dead Machines' Revolution!» on nende seni viimane album ning see plaat oli mandri-Euroopa tumedas subkultuuris ikka raju tegija... 2007. aasta aprillis/mais oli The Last Days Of Jesus esindatud pea igas vastavas ajakirjas... paljudel juhtudel isegi kaanel.

Album «Dead Machines' Revolution!» on üsna lühike, kestvuselt pigem EP... samas on tegu sellise tiheda kraamiga, et rohkem lugusid olekski juba liiast.

Lood on lühikesed ja mul olekski üsna raske neid kuidagi iseloomustada. Loetagu lugude pealkirju, vaadatagu pilti kõrval ja mõelgu, et kas tahetakse selliseid kuulata.

Allpool on lingid, eks sealtki leiab üht-koma-teist.


* * * * *


The Last Days Of Jesus wõrgus: leht plaadifirma kodukal, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

21.12.08

Lacrimosa - Ich Bin Der Brennende Komet (kontsertvideo)



Antud versioon laulust «Ich Bin Der Brennende Komet» pärineb Lacrimosa DVD-lt «Lichtjahre» (2007). Tegu siis bändi maailmaturneed kajastava plaadiga.

Selles videos on üsna hästi näha Lacrimosa head ja vead. Isiklikult mind häirib see Tilo Wolffi tohutu poosetamine... kuigi ma annan aru, et padufännidele on iga hetk laulva noormehega kingituseks...

Aga laul on hea ning kontsertvideo on selline, nagu need kontsertvideod ikka on... omas laadis ilmne lagi.


* * * * *


Lacrimosa wõrgus: ametlik koduleht, rahvusvaheline fänniklubi, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

20.12.08

Sampler - Russian Existence: A Tribute to Project Pitchfork

Sampler

Russian Existence: A Tribute to Project Pitchfork

Q-Code Records

Formaat: CD
Aeg: 75.32
Ilmus: 4. september 2005


Lood:
  1. Altera Forma - Antidote
  2. Emily A. Saaen - Jupiter (Or Somewhere Out There)
  3. The Pulsar - Existence
  4. Slide Show - Requiem
  5. Wavefall - Rescue
  6. Emplosia - Daimonion (Your Hear Me In Your Dreams)
  7. Stillife - Karma Monster
  8. Boxhead - Existence
  9. Aridoland - Teardrop
  10. M.C.D.Ead - Timekiller
  11. Teatr Yada - Pan
  12. Para Bellvm - Hunted
  13. Purple Fog Side - Carrion
  14. Inquisitorum - Endzeit
  15. Antisisters - December Sadness
  16. Recently Deceased - Requiem


Kõikvõimalikke tribuutalbumeid ehk siis kaverite kogumikke ilmub ikka kuradi palju. On selliseid tavalisemaid ja on eksootilisi. «Russian Existence: Tribute to Project Pitchfork» kuulub kindlasti sinna eksootilisemate sekka. Noh, et läänes neid bände ilmselt ei teata ja samas Venemaal ilmselt ei teata eriti bändi Project Pitchfork. Tekibki küsimus, et kellele see album? Vastus tegelikult lihtne: kaverdatava bändi fännidele kogu maailmas ja kaverdavate bändide fännidele Venemaal.

Kui ma vaatan artistide nimekirja, siis tuttavad nimed on vaid Stillife, Para Bellvm ja Antisisters. Lähemal uurimisel selgus, et ka Emily A. Saaen pole mulle tundmatu, aga ma polnud lihtsalt ta sooloasju kuulnud. Nende nelja esitaja puhul oli mul millegagi võrrelda... noh, et teades mingil määral nende oma loomingut, sain sotti sellest, mida nad olid teinud kaverdatava materjaliga.

Ülejäänud materjali puhul oli mul võrdluseks vaid originaallugu ja kaverversioon. Ja siis sai veel omavahel võrrelda laulude «Existence» ja «Requiem» töötlusi. Aga eks see võrdlemine...

Bändi Project Pitchfork loomingust on mu isiklik lemmik laul «Carrion» ja ma olen vägagi rahul kaveriga, mille tegi Purple Fog Side. On jäänud alles kõik see, mis originaalis hea oli ning on pandud ka midagi omaltpoolt.

Ja siis veel paar-kolm tegijat, kes just tänu sellele kogumikule minus huvi tekitasid: Slide Show, Emplosia ja Inquisitorum. Ega albumil päris vastikut lugu polnudki, aga need kolm jäid kuidagi kohe meelde.

«Russian Existence: A Tribute to Project Pitchfork» oli sõltumatu tegija Q-Code Records'i esimene toode ja võiks öelda, et väga hea toode. Viite ei pane ma vaid seepärast, et kümnete kuuldud tribuutalbumite seas on olnud ikka veel paremaid asju, et ajuti kiskus pisut tuimaks...


* * * * *


«Russian Existence: A Tribute to Project Pitchfork» wõrgus: soovitaks Discogs'i kirjet, sest see oleks kõikse õigem koht edasi harutama hakata.

19.12.08

Emilie Autumn - Girls Just Wanna Have Fun & Bohemian Rhapsody

Emilie Autumn

Girls Just Wanna Have Fun & Bohemian Rhapsody

Trisol

Formaat: CDEP
Aeg: 39.40
Ilmus: 5. september 2008


Lood:
  1. Girls Just Wanna Have Fun
  2. Bohemian Rhapsody
  3. Girls Just Wanna Have Fun (Harpsichord Rendezvous)
  4. Asleep (Live)
  5. Mad Girl (Live)
  6. Girls Just Wanna Have Fun (Teatime Remix By EA)
  7. Girls Just Wanna Have Fun (Asylum Remix By Inkydust)
  8. Girls Just Wanna Have Fun (Bad Girl Remix By The Fire)
  9. Gentlemen Aren't Nice


Kõigepealt veel pisut faktipuru. Antud EP ilmus esmakordselt 22. augustil ning siis oli tegu limiteeritud (3000 eks) väljaandega, kus plaadiga koos sai ka kontserdipiltidega raamatukese ja T-särgi. Lugude arv on mõlemal väljaandel sama, aga limiteeritul oli viimane lugu peidetud ning remikside ja töötluste pealkirjad ja autorlus oli samuti teistmoodi sõnastatud. Mõlema versiooni alapealkiri on «Double Featured EP» ... misiganes see ka tähendama peaks.

Plaadi nimilugu on «Girls Just Wanna Have Fun», mida originaalis esitas Cyndi Lauper. Vanemad inimesed peaksid originaali mäletama, aga kahtlustan, et antud EP põhikuulajaskonnale ei ütle nimi Cyndi Lauper midagi.

Sellestsamast kaverist on plaadil veel ka klavessiiniga versioon ja kolm remiksi. Viis korda ühte ja sama lugu on ilmselgelt liiast ning ei erine need versioonid üksteisest nüüd ka nii palju.

On veel kaks kaverit: «Bohemian Rhapsody» (originaal: Queen) ja «Asleep» (originaal: The Smiths). Viimatimainitu on kontserversioon, nagu ka originaallugu «Mad Girl». Plaadi lõpetab originaallugu «Gentlemen Aren't Nice».

EP-d kuulates valdavad üsna vastakad tunded. Jah, mulle üldiselt Emilie Autumn meeldib... eraldi võttes meeldivad ka need lood... kuid tervik läheb kuidagi tüütuks. Ühest põhjusest oli juba eespool juttu... noh, et kui ühte laulu viis korda ja sealhulgas veel kolm korda suisa järjest... teiseks põhjuseks oleks vast artisti liigne omanäolisus... et see n-ö viktoriaanlik industriaal on lahe ja omanäoline ja leidlik ja suures koguses tüütu...

Samas tunduks kolm jällegi ebaõiglane hinne, sest kuulamisväärset oli ikka üsna palju... vedel neli oleks vast õiglasem. Parimaks looks peaks ma kaverit laulust «Bohemian Rhapsody» ning tõttöelda ei usu ma isegi, et ma neid sõnu siin kirjutan...


* * * * *


Emilie Autumn wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, saksakeelne fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

18.12.08

Rezurex - Psycho Radio

Rezurex

Psycho Radio

Fiend Force Records

Formaat: CD
Aeg: 47.16
Ilmus: 29. aprill 2008


Lood:
  1. Walk On The Edge
  2. Tonight
  3. Psycho Radio
  4. Graveyard Girl
  5. Dead World
  6. Zombie Town
  7. Blue Kiss
  8. Vampira Calling
  9. Armageddon
  10. Cemetery Tears
  11. The Untold
  12. Restless
  13. Not From Heaven


Rezurex on stiililt õuduspunk (horrorpunk), vähemasti olen ma neid kõikse rohkem kohanud õuduspungi kogumikel. Ja eks viitavad laulude pealkirjadki õuduspungile. Oma osa saavad bändi muusikast aga psychobilly, rockabilly ja isegi surfimusa austajad... tavapungid ja muidu gootikud kah.

«Psycho Radio» on bändi teine album ning sellele on omased kõik õuduspungi head ja vead. Heade asjade alla läheb kirja korralik tempo, kohustuslik kontrabass, pungilik hoog, teatava nihkega tekstid... vigade alla liigitaks pisut pehme laulmismaneeri ja liigse innustumise rockabillyst ja vanast rock'n'rollist. Loomulikult on see heade/vigade loend subjektiivne, sest bänd ei varjagi oma teadlikku innustumist vanast rock'n'rollist.

Pisut pretensioonitu «Walk On The Edge» tõmbab plaadi kohe hästi käima ning kuigi «Tonight» algab ballaadina, ei ole see laul seda mitte... tempo läheb peale introt kohe üles ning kuulaja ongi saanud selle albumi esimese tipploo.

«Psycho Radio» on liialt palju rock'n'roll ja «Graveyard Girl» pole ka eriline tipptegu. «Dead World» on aga vaat, et albumi kõikse parem lugu üldse, seal on kõik see olemas, mille pärast mulle meeldib õuduspunk üldiselt ja Rezurex konkreetselt!

«Zombie Town» ja «Blue Kiss» on laulud, mis ma umbes pooltel kuulamiskordadel edasi tõstan... noh, et pungist pole haisugi, on vaid rockabilly ja rock'n'roll. «Vampira Calling» läheb põhimõtteliselt samas reas edasi, aga sisaldab ka pisut pungirida ning on ülikõva lugu. Ja sellest loost alates enam tagasilööke ei tule...

«Armageddon» – noh, sedavõrd hoogsat ja lustilist maailmalõppu polegi tükk aega kohanud! «Cemetery Tears» kõlab nii, et nagu oleks miski halav gootik leidnud endas naljasoone ning kontrastina tuleb kohe otsa suisa ähvardav «The Untold». «Restless» ja «Not From Heaven» tempot ei langeta ning nõnda põrutabki kuulaja gaas põhjas plaadi lõpuni.

Kuigi albumil on vajakajäämisi, hindan ma seda kõrgelt. Minuarust on tegu ideaalse auto- või bussisõidu muusikaga meie tatises põhjamaises kliimas... selline ehe killuke Los Angelese täiskuud ja tervendav sõõm magusat laibalehka.


* * * * *


Rezurex wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

17.12.08

Nick Cave And The Bad Seeds - The Mercy Seat (videoklipp)



Morgul1488 pani oma blogisse selle loo sõnad ja kaveri video. Kaver polnud paha, aga mulle tuli kohe originaal meelde.

Pean laulu «The Mercy Seat» Nick Cave'i üheks parimaks... varasemast loomingust aga kõige paremaks. Hüsteeriline ja samas ka painav. Video on samuti ülikõva.


* * * * *


Nick Cave And The Bad Seeds wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

14.12.08

Silke Bischoff - Felix In The Sky (videoklipp)



Kunagi oli bänd nimega Silke Bischoff, mis sai oma nime tüdrukust, kelle pangaröövlid pantvangi võtsid ja kelle politsei tagaajamise käigus maha laskis. Silke Bischoffi vanematele selline bändinimi ei meeldinud... ma ei teagi, et kas oli põhjuseks saamata jäänud raha, või tundus neile selline bändinimi lihtsalt ebaeetiline. Kuniks aga Silke Bischoff oli sõltumatu bänd, seniks polnud kusagilt kinni hakata...

Mingil ajal sai aga Silke Bischoff sedavõrd tuntuks, et bändi vastu hakkas huvi tundma suur plaadikompanii ning suure liiga tegijad sellist bändinime lubada ei saanud ning Silke Bischoff sai nimeks 18 Summers.

Singel «Felix In The Sky» (2001) ilmus veel nime Silke Bischoff all ning sama nime all ilmus ka veel album «Phoenix From The Flames» (2001), mille avalugu «Felix In The Sky» samuti on.

Samas toimus suurfirma alla minekul ka pisukene nihe bändi esteetikas ja ka muusikas ning seetõttu arvatakse sageli, et need plaadid ja ka video «Felix In The Sky» on juba bändi 18 Summers looming. Olen isegi kohanud seda laulu kogumikel, kus esitajaks on märgitud 18 Summers.

Laulu/video headuse ja meeldivuse kohta ütleb maksimumhinne aga kõik!


* * * * *


Silke Bischoff ja 18 Summers wõrgus: ametlik koduleht / MySpace, Wikipedia ning Discogs.

11.12.08

The Beauty Of Gemina - Suicide Landscape (videoklipp)



Tänase rämeda tööhommiku aitasid üle elada Šveitsi bändi The Beauty Of Gemina paar albumit, «Suicide Landscape» oli üks nendel albumitel olevatest lauludest.

Täpsemalt siis 2006. aasta albumi «Diary Of A Lost» avalugu ning kui see meeldib, siis peaks meeldima kõik The Beauty Of Gemina lood.


* * * * *


The Beauty Of Gemina wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Vampirefreaks ning Discogs.

10.12.08

Novalis Deux - Last Years Calling

Novalis Deux

Last Years Calling

Ars Musica Diffundere

Formaat: CD
Aeg: 51.48
Ilmus: 28. märts 2002


Lood:
  1. Intro
  2. Human
  3. Courage
  4. What If
  5. Of The Golden Future Time
  6. Vom Traum
  7. Hey God
  8. Dying Source
  9. Bloody
  10. Drowning
  11. Soul Flight


Algselt oli bändi nimi Novalis, aga et sellenimeline (ja kuulus) progebänd juba oli, siis teise albumi aegu sai bändi nimeks Novalis Deux.

Minu jaoks algas Novalis Deux teisest täispikast albumist ja varasemad on rohkem selline takkajärgi tarkus. «Last Years Calling» on nende esimene täispikk album ning sellele eelnes EP «First Cadence» (2001), mis on mul veel ostmata ja kuulamata.

Albumi «Last Years Calling» iseloomustamiseks sobib kõikse paremini sõna «neofolk», eriti kui lisada ette sõna «Saksa». Ka on esimene album traditsioonilisema kõlaga, kui teine ja kolmas. Samas ei taheta bändi eriti sageli just neofolgiga seostada... noh, et justkui pole see päris õige. Minuarust on ikka küll ning võlusõna «heathen» kasutamine on selle bändi kontekstis samuti paslik. Novalis Deux pole ehk nii avalikult ideoloogiline kui paljud tuntumad neofolk-artistid, aga kui sõnu kuulata, siis kahtlust pole...
Oh human be careful what speaks the deep midnight
I stepped, I stepped, I'm woken up from deep dreams
Need olid avaread laulust «Human».
Sooner or later the day is coming
Tyrant man shall be overthrown
And the fruitful fields of enemy
Shall be trod by beats alone
Need aga avaread laulust «Of The Golden Future Time».
Beats of autumn, beats of winter
Beats of spring and summertime
Harken to my joyful tidings
Of the golden future time
See aga sellesama laulu refrään...
Es gab diesen Mann in meinem Traume
Er führte das Schwert mit heiligem Glaube
Es sollte so sein, ich sah wie er lachte
Wollt die Hand ihm reichen, doch ich erwachte
See aga laulu «Vom Traum» viimane nelik.

Eks samas vaimus võiks ma ju kogu plaadi läbi käia, aga pole vast mõtet... toodud näited kõnelevad enda eest. Iseäranis meeldib mulle sõnade vaikne iroonia... et romantika, kargus, pühadus ja kõik muu... aga väike jõnks ka ikka enamjaolt sees.

Erilisi lemmiklugusid ma ehk nimetada ei oskagi, aga «Human», «Of The Golden Future Time», «Vom Traum», «Bloody» ja «Drowning» jäävad teistest rohkem meelde. Kuid album on tervikuna tugev ning maksimumhindest pole põhjust küll vähem panna.


* * * * *


Novalis Deux wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, ning Discogs.

The Sisters Of Mercy - Temple Of Love (1992) (videoklipp)



Noh, et piletid on nüüd olemas ning tundub, et ega pikemalt oodata poleks arukas olnudki...

«Temple of Love (1992)» on ilmselt kõige tuntum bändi The Sisters Of Mercy lugu/video... vähemasti võhikutele. Olen seda videot kõikvõimalikes telekanalites näinud niisamapalju kui kõiki teisi selle bändi videosid kokku.

Menu tavatarbijate seas põhjustas ilmselt taustal kõlav Ofra Haza hääl. Olen kuulnud suisa avaldusi, et Sistersist kõlbavadki kuulata vaid need plaadid, mis on tehtud koos Ofra Hazaga... õela inimesena olen siis tavaliselt küsinud, et kas peetakse silmas singlit «Temple Of Love (1992)» (1992) või albumit «A Slight Case Of Overbombing: Greatest Hits. Volume One» (1993)? Küsimusele järgneb tavaliselt piinlik mõmin.

Lugu ise on hea ja ka video on tore vaadata... maksimumhinne jääb aga seetõttu saamata, et videoklipp on kokku lõigatud vanematest videotest... laiskus kunstis pole mulle kunagi meeltmööda olnud.


* * * * *


The Sisters Of Mercy wõrgus: ametlik koduleht, MySpace'i otsing, Wikipedia ning Discogs.

Ofra Haza wõrgus: Wikipedia artikkel, kus lõpus härjalt linke.

9.12.08

The Sisters Of Mercy - Dominion (videoklipp)




Mõtlen, et peaks täna õhtul piletid ära ostma, kuigi praegune The Sisters Of Mercy pole muidugi enam see...

«Dominion» on albumi «Floodland» (1987) avalugu... tõsi, plaadil on see kaksikloona «Dominion/Mother Russia». Tegu on bändi parima albumiga ning siinolev videoklipp on ka bändi parim video.


* * * * *


The Sisters Of Mercy wõrgus: ametlik koduleht, MySpace'i otsing, Wikipedia ning Discogs.

5.12.08

Sisters esineb Eestis!?

Krafinna helistas hilishommikul ja teatas, et luges miskit uudist, et The Sisters Of Mercy esineb Rock Café's. Piletid tulevad teisipäeval müüki, aga asi ise on alles 28. märtsil.

Noh, oleme neid juba kunagi ammu Saksamaal näinud, aga arvasime, et maailma kuulsamat gooti bändi võiks ju friikšõuna ka kodumaal vaadata...


* * * * *


The Sisters Of Mercy wõrgus: ametlik koduleht, MySpace'i otsing, Wikipedia ning Discogs.

4.12.08

Gothic Sex - Moonrise (videoklipp)



Oeh, olen praegu õnnejunnis, sest avastasin, et head inimesed on üles laadinud üsna mitu videot Hispaania bändilt Gothic Sex.

Panin siia nende 1996. aasta albumi nimiloo video täisversiooni, sest vanasti ringles sellest wõrgus vaid miski minutine jupp.


* * * * *


Gothic Sex wõrgus: Tulenevalt bändi nimest on wõrguotsingu teostamine tüsilik, aga MySpace'i leht ja Discogs'i profiil on siiski leitavad.

3.12.08

Jesus On Extasy - Assassinate Me (videoklipp)



Kirjutasin paar kuud tagasi bändi selleaastasest albumist «Beloved Enemy» ning põhiliseks hinnanguks oli, et suures koguses hakkab Jesus On Extasy tüütama.

Üks lugu korraga on aga siis ju täitsa kuulatav..? On küll, kui selline muusika meeldib.

Videoklipi hinde peamine langetaja on see mõõgaga tibi... no ei ole veenev... tegelikult on kogu video üsna lõtv... et pole seal kuigi palju vaadata... muusika on hea, aga pildiline osa võiks märksa tihedam olla.


* * * * *


Jesus On Extasy wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

2.12.08

Sonne Hagal - Who Has Seen The Wind? (fännivideo)



Sonne Hagal ja nende jaanuaris ilmunud album «Jordansfrost» on mul juba mitu kuud mängijas ja ikka ei saa küll...

Seal on palju häid laule, aga mõned tõusevad siiski enam esile ja üks neist esiletõusvaist on «Who Has Seen The Wind?». Noh, et kui tervet albumit pole aega kuulata, siis selle loo jaoks ikka aega leiab.

Sõnade autoriks on Christina Rossetti ning kuna need sõnad on juba ammu vabavara, siis panin siia ka luuletuse teksti.

Who Has Seen the Wind?

Who has seen the wind?
Neither I nor you;
But when the leaves hang trembling
The wind is passing through.

Who has seen the wind?
Neither you nor I;
But when the trees bow down their heads
The wind is passing by.


Video on ilmselt fännivideo, aga pole üldse halb... pilt ei sega muusikat, pigem toetab. Õrn ja karge.


* * * * *


Sonne Hagal wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

30.11.08

L'Âme Immortelle - 5 Jahre (videoklipp)



Siinolev on parim L'Âme Immortelle videoklipp... vähemasti nende hulgast, mida ma näinud olen. Arvan, et olen kõiki näinud. Ainsaks miinuseks vast see, antud videoklipp pärineb perioodist, mil L'Âme Immortelle eksis gooti metalli umbsele rajale. Kuigi, selle aja lugudest on «5 Jahre» üks parimaid... siin on seda sõgedust ja pinget, mida gooti metalli imalas esteetikas alati napib.


* * * * *


L'Âme Immortelle wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

27.11.08

L'Âme Immortelle - Namenlos

L'Âme Immortelle

Namenlos

Trisol

Formaat: CD + CDEP
Aeg: 49.02 + 29.01
Ilmus: 25. jaanuar 2008


Lood:

CD 1
  1. Vergessen
  2. 1000 Voices
  3. Behind The Light
  4. Bleib
  5. Requiem
  6. Lost
  7. Blutrot
  8. Reborn
  9. Es Tut Mir Leid
  10. Niemals
  11. Jenseits Der Schatten
  12. The Cleansing
  13. Namenlos

CD 2

  1. Erneuerung
  2. When The Sun Has Ceased To Shine
  3. Love Is Lost (Cover Version By Anthoni Jones)
  4. When The Sun Has Ceased To Shine (Cover Version By Spiritual Front)
  5. Es Tut Mir Leid (Cover Version By Steinkind)
  6. Niemals (Cover Version By Sieben)
  7. Requiem (Cover Version By Whispers In The Shadow)
  8. Erinnerung (An Essay By Thomas Sabottka)


Tunnistan, et üsna keeruline on kirjutada sellest albumist ja veel keerulisem on hindamine... olen suisa kuu aega selleks hoogu võtnud. Teen nüüd ära, et saaks teiste asjadega edasi minna.

L'Âme Immortelle on minu jaoks kindlasti oluline bänd, aga ma olen aja jooksul neist kuidagi väsima hakanud. Põhjusi on objektiivseid ja subjektiivseid. Esimeste hulka kuulub vast see, et kui triost sai duo, siis toimus nihkumine kuhugi kitarsemasse suunda, mis mulle niipalju ei meeldi... ah, mis siin hellitada, mõni lugu on ikka suisa armumetall olnud. Teiste põhjuste hulka kuulub aga see, et bänd, mis kunagi oli ainulaadne, on nüüdseks üks paljudest ning tundub, et dueti parimad loomingulised ideed on realiseerunud hoopis kõrvalprojektides.

Aga konkreetsemalt siis duubelalbumist «Namenlos».

Esimene plaat algab lauluga «Vergessen», mis pigem avamänguna mõjub. «1000 Voices» lööb aga kenasti vere käima ja tuletab meelde vanu häid aegu. «Behind The Light» on aga selline laul, mille kohta ei oska ei hästi ega ka halvasti öelda. «Bleib» meenutab pisut sellist tavalist saksakeelset rockki, et lubab justkui...

«Requiem» on aga väga huvitav lugu – esmamulje, et taas miski armumetall, aga see kõik on segatud sedavõrd tüüpiliste L'Âme Immortelle'i kõladega, et võiks asja suisa uueks kvaliteediks nimetada. Noh, et vanasti rõhutati, et bänd ühendab endas süntpopi ja tumeda tantsumuusika... reekviemi-lauluga on nad sellesse kompotti sujuvalt ka armumetalli liitnud. Kõlab ju võikalt? Aga töötab!

Klassikahõnguga «Lost» võtab tuure taas maha, aga «Blutrot» hakkab taas sedasama tempot tõstma, «Reborn» on aga juba päris tempokas tantsukas ning siis tuleb otsa hüsteeriline «Es Tut Mir Leid», mis ilmselgelt üks albumi kõrghetki.

«Niemals» on ballaad, aga selline jõulisemat sorti. «Jenseits Der Schatten» on taas klassikakõlaline vahepala. Ja siis tuleb «The Cleansing», mis on samuti üks albumi kõrghetki... olles samas ehk kõikse kommertslikum. «Namenlos» on aga selline kaeblev finaal.

Minu jaoks moodustavad esimese plaadi telje lood: 1000 Voices – Requiem – Es Tut Mir Leid – The Cleansing. Ülejäänud lood on siiski pigem mördiks, mis seda karkassi katab... kuigi ka selle n-ö mördi seas üsna häid pärle.

Teine plaat koosneb kahest veidrusest, ühest loost ja viiest kaverist.

Algab plaat miski sõnalise kompositsiooniga «Erneuerung». Hea tahtmise korral võin ma saksa keeles juba isegi kergemat ilukirjandust lugeda, aga selle audiopajatuse nautimiseks jäi minu keeleoskusest vajaka.

Järgneb vägagi huvitav laul «When The Sun Has Ceased To Shine» ning siis viis kaverit otsa. Kaverid on väga erineva tasemega, kuigi päris käkk pole neist ükski. Kaverdajatest oli ainus (minu jaoks) tõesti tuntud nimi Sieben ning see on ka selle portsu üks parimaid kavereid. Ilmselt kusagilt kogumikelt on kuhugi ajusoppi jäänud kõmisema ka nimed Spiritual Front ja Steinkind. Nende kaverid polnud samuti pahad. Täiesti tundmatud nimed olid minu jaoks aga Anthoni Jones ja Whispers In The Shadow, sealjuures on viimatimainitu kjuurilik kaver teise plaadi parim lugu üldse.

Plaadi lõpetab aga Thomas Sabottka essee «Erinnerung», mis on (ilmselt) avapajatuse töötlus... ilmselt on, sest taas sai saatuslikuks see keelebarjäär.

Hindeks paneks nelja, aga see neli on igal kuulamisel üha tugevamaks läinud. Samas, ei saa see neli kunagi viieks, sest mida rohkem kuulad, seda rohkem leiad lugusid, mida edasi tõsta. Album on kindlasti tugevam, kui bändi mõni eelmine toode ning tõttöelda taastas mu usu bändi uuemasse loomingusse... samas peaksin ma teiseks plaadiks olevat EP-d põhialbumist isegi huvitavamaks.


* * * * *


L'Âme Immortelle wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

26.11.08

L'Âme Immortelle - Figure In The Mirror (kontsertvideo)



Loomulikult pole see video miski erilise kvaliteediga, aga...

L'Âme Immortelle oli vanasti lihtsalt parem! Antud video pärineb 2001. aasta treffenilt (kus ma küll ise ei käinud), aga elamus on üsna sarnane järgmisel aastal M'Era Lunal nähtuga.

Kui ma meenutan, et mida laval nägin, võtan arvesse põhjendused pildi ja heli kvaliteedi asjus, siis pole küll põhjust maksimumist madalamt hinnet panna.


* * * * *


L'Âme Immortelle wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

11.11.08

Nekromantix - Gargoyles Over Copenhagen (videoklipp)



Olen viimasel ajal üsna palju horrorpunki kuulanud (ilmselt sobib see mu praeguse meeleoluga) ning sestap panen siia ka selle Taani/USA bändi video. Laul võiks ju parem olla, aga video on täitsa muhe.


* * * * *


Nekromantix wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

12.10.08

Ashbury Heights - Penance (kontsertvideo)



See jupp pärineb siis selleltsamalt tänavuse treffeni esinemiselt, kuhu ma endast mitteolenevail põhjustel ei jõudnud.

Loomulikult ei hinda ma siin filmitu tehnilist kvaliteeti. Hindan laulu ja laval toimuvat. «Penance» oli/on Saksamaa vastavates klubides räme hitt... aru ma ei saa, miks? Ja ega laval ka suurt midagi ei toimu. Kolm on paras ja aus hinne!


* * * * *


Ashbury Heights wõrgus: MySpace, Vampirefreaks ning Discogs.

Din [A] Tod - Tragic Blue (videoklipp)



Otsisin küll midagi muud, aga avastasin, et vahepeal on YouTube'i ilmunud bändi Din [A] Tod videoklipp laulust «Tragic Blue».


* * * * *


Din [A] Tod wõrgus: MySpace, Vampirefreaks ja Discogs ning intervjuu.

Ashbury Heights - Three Cheers For The Newlydeads

Ashbury Heights

Three Cheers For The Newlydeads

Out of Line

Formaat: CD
Aeg: 66.10
Ilmus: 5. oktoober 2007


Lood:
  1. Bare Your Teeth
  2. Waste Our Love
  3. Smaller
  4. Stormbringer
  5. Derrick Is A Strange Machine
  6. Cry Havoc
  7. Swansong
  8. Illusion
  9. Angora Overdrive
  10. Corsair
  11. Christ
  12. Suicide Anthem
  13. Penance
  14. I Paint Nightscapes
  15. Eternity At An End


Tegelikult tahtsin ma kirjutada nende viimasest plaadist, aga avastasin, et arukas oleks kõigepealt kirjutada siiski selle Rootsi duo esimesest ametlikust albumist.

Ashbury Heights ja nende esikalbum «Three Cheers For The Newlydeads» oli kindlasti üks minu suurimaid muusikalisi avastusi eelmisel aastal. Hoogne, haarav, küüniline ja irooniline. Huvitavad kõlad ja kaasakiskuvad rütmid ning enam kui maitsekas balanseerimine hea maitse piiril.

Albumi esimene lugu on rohkem selline suvaline kraam, aga «Waste Our Love» paneb juba asjad paika. Neljale kiiremale loole järgneb tunduvalt aeglasem «Derrick Is A Strange Machine» ja kohe otsa nende suurim hitt «Cry Havoc».

Albumi üks kõrgpunkte on lood 10–12, vähemasti on minu jaoks. «Corsair», mis petaks ära isegi eestlasest raadiokuulaja, kaasakiskuv «Christ» oma peaegu banaalse, kuid lõikava refrääniga... ning kõige selle otsa siis «Suicide Anthem».

Albumi «Three Cheers For The Newlydeads» peamine miinus on pikkus ja lugude rohkus. Minul kipub küll nii olema, et mitmed head lood jäävad eelpoolmainitud lugude varju. Näiteks «Swansong» ja «Angora Overdrive»... ning need pole ainsad.

Hoolimata ülalmainitud puudusest on albumile «Three Cheers For The Newlydeads» minuarust võimatu panna maksimumist madalamat hinnet. Siiani kahetsen, et ei jõudnud treffenil nende kontserdile, aga Looja nägi, et minu süüd selles polnud...


* * * * *


Ashbury Heights wõrgus: MySpace, Vampirefreaks ning Discogs.

11.10.08

The Tiger Lillies - Down In Hell (kontsertvideo)



Veel üks videojupp trio The Tiger Lillies etenduselt «7 Deadly Sins» (filmitud 22. aprill 2008). Põhiliselt siis laul «Down In Hell», pluss midagi ette ja midagi taha...


* * * * *


The Tiger Lillies wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

10.10.08

7 Deadly Sins (reklaamrull)



Kirjutasin öösel pundi The Tiger Lillies albumist «Seven Deadly Sins».

Käesolevas postitudes siis etenduse «7 Deadly Sins» reklaamrull, sest just selle etenduse laulud albumil kõlavadki.


* * * * *


The Tiger Lillies wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

The Tiger Lillies - Seven Deadly Sins

The Tiger Lillies

Seven Deadly Sins

Misery Guts

Formaat: CD
Aeg: 49.24
Ilmus: 7. juuli 2008


Lood:
  1. Adam And Steve
  2. Gluttony
  3. Hearts Of Doves (Pride)
  4. Lust
  5. Life Is Mean (Greed)
  6. Envy
  7. Angry
  8. Baby's Dead
  9. Knock You About
  10. Down In Hell
  11. Know What It Means


Panin ühel õhtul kodus selle albumi mängima ning Krafinna küsis, et kust need hääled tulevad. Mõne aja pärast tuvastas ta, et ikkagi muusika! Seejärel leidis juba, et täitsa hea, kuigi päris sõge.

Tegu oli lauluga «Lust», mille sõnadeks:
You want to fuck the world the heat between your legs
It burns so hot it will explode like a powder keg
You want to open wide every object of desire
Only when your lust's fulfilled will you put out the fire
Then when you have had your fill new objects of desire
Will keep the grasping monkey greedy and on fire
So you gasp and gobble and greedily consume
Satan licks his lips 'cos you will be his soon
That cock is never big enough or that pair of tits
If only they were bigger still then that would be it

Miks just see laul? Noh, et on selline Suur Idee, et paned uue plaadi peale ja kuulad prooviks neljandat lugu, et neljas lugu peaks andma albumist vägagi ausa ettekujutuse. Andiski!

Ma ei saa väita, et The Tiger Lillies oleks minu jaoks tundmatu ühendus. Olen neid kunagi ammu kuulanud, aga siis ei sobinud ning ma unustasin nad sujuvalt.

Nüüd siis taaskohtumine ja album «Seven Deadly Sins». Ma ei saaks öelda, et oleks kohemaid sellest kohtumisest heldinud. Alguses liikus mõte ikkagi kolme suunas, aga laulud jäid kummitama, painama ning kinkisid isegi mõned sõgedad unenäod. Nelja teenib «Seven Deadly Sins» siiski auga välja...

Albumi kõik laulud pärinevad bändi etendusest «7 Deadly Sins» ning seetõttu kirjutatakse ka albumi nimi sageli numbriga, mis pole küll korrektne.

Album «Seven Deadly Sins» ei erine oluliselt sellest, mida ma bändist varem olin kuulnud... et ikka see porgandihäälne laul ja sõgedad rütmid. Punkkabaree on täitsa õige määratlus kõige selle kohta. On ka öeldud tume kabaree ning asja võib iseloomustada ka õuduskabareena. Kõik kolm määratlust oleks üsna täpsed... iseküsimus, et mida eestikeelses kultuuriruumis üldse mõistetakse sõna «kabaree» all..?


* * * * *


The Tiger Lillies wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

6.10.08

Joachim Witt - Bataillon d'Amour (videoklipp)



Jah, ma tean, et see on Silly kaver, aga Joachim Witt oma versiooniga sobib selle blogi vaimuga paremini kokku.

Laul saaks ehk eraldi viie, aga video nii tugev pole, jääb neli.


* * * * *


Joachim Witt wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ja Discogs.

5.10.08

Jesus On Extasy - Beloved Enemy

Jesus On Extasy

Beloved Enemy

E-Wave

Formaat: CD
Aeg: 53.52
Ilmus: 2. mai 2008


Lood:
  1. Beloved Enemy
  2. Change The World
  3. Direct Injection
  4. Stay With Me
  5. Stuck
  6. Break You Apart
  7. Lies
  8. The Last Day Of My Life
  9. You Don't Know Anything
  10. Dead Presidents
  11. Falling
  12. Church Of Extasy
  13. Sometimes


Kuulsin albumi «Beloved Enemy» nimilugu ühel kogumikul ning see tundus piisavalt huvitav. Otsustasin, et kui album ilmub, et siis võtan selle ka maha. Album ilmus mai alguses ning esmasel läbikuulamisel sai selgeks, et treffenil ma selle nimel ei pinguta, et neid vaatama/kuulama minna.

Treffen, sealsed elamused ja vahepeal hangitud plaadid, viisid bändi Jesus On Extasy meelest, aga kusagil suve lõpul kuulasin albumit taas. Oli ja ei olnud. Praegu kirjutamisel mängib siis ilmselt viiendat korda. Muljed on ja ei ole kah!

Albumi «Beloved Enemy» plussiks on hoog ja haaravus. Album hakkab hoogsalt peale ja ega tempo maha vajugi, kuigi on ka pisut rahulikumaid lugusid. Haaravuse all pean silmas seda, et klahvpillide ja kitarride käigud on sellised, mis panevad kohe jala tatsuma ning tahtmise edasi kuulata.

Miinusteks on aga, et seesamune haaravus saavutatakse üsna labaste ja suisa klišeelike nippidega. Tulemuseks, et kusagil poole plaadi peal hakkab see kõik juba tüütama. Ei saa öelda, et tagumise poole lood oleks kuidagi kehvemad, et kui lugusid läbisegi mängida, siis tüütavad hoopis teised lood. EP-na oleks hinne kindlasti pall kõrgem.

Kui tumedas subkultuuris sobib nii öelda, siis nimetaksin albumit «Beloved Enemy» ideaalseks autosõidu tapeediks. Jah, kindlasti oleks ma oma hinnangutes leebem, kui ma oleks nii veerand sajandit noorem.

Hilisem lisandus: Selgus, et seesama album esineb ka duubelplaadi kujul... et miksid ja versionid lisaks. Kuna juba põhialbum oli tervikuna tüütu, siis ei hakka duubelversiooniga vaeva nägema.


* * * * *


Jesus On Extasy wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

4.10.08

Send More Paramedics - Zombie Crew (videoklipp)



See on sedavõrd ehe video, et siin pole miskit kommenteerida... nautida tuleb! Tõsi, mul tekkis korraks kahtlus, et kumba blogisse see postitus teha? Sobiks ju ka ulmeblogisse.


* * * * *


Send More Paramedics wõrgus: MySpace, Wikipedia ja Discogs.

3.10.08

Nine Inch Nails - Year Zero

Nine Inch Nails

Year Zero

Interscope Records

Formaat: CD / Digipack
Aeg: 63.42
Ilmus: 13. aprill 2007


Lood:
  1. Hyperpower!
  2. The Beginning Of The End
  3. Survivalism
  4. The Good Soldier
  5. Vessel
  6. Me, I'm Not
  7. Capital G
  8. My Violent Heart
  9. The Warning
  10. God Given
  11. Meet Your Master
  12. The Greater Good
  13. The Great Destroyer
  14. Another Version Of The Truth
  15. In This Twilight
  16. Zero-Sum


Alustaks kohe ausa ülestunnistusega, et Nine Inch Nails pole kunagi mul eriline lemmik olnud. Jah, ma tunnistan ja tunnustan Trent Reznori teeneid ja saavutusi, aga elamus jääb ikka ja jälle nadiks. Kõikse rohkem häirib mind muidugi teatav ameerikalik lapsemeelsus, mille nõmedaimaks osaks on ka ilmne liialdamine neljatäheliste vägisõnadega.

2007. aasta album «Year Zero» on selles suhtes kuidagi küpsem... vähemasti ei hakanud mul kohe kõrva kriipima neljatähelised sõnad ja noore mehe suguelulised probleemid. Lauldi siiski millestki muust kui artisti väike mina ja selle mured. Olgem ausad, album on üsna poliitiline ning see isegi ei häirinud mind...

Alustasin kuulamist üsna vastumeelselt ning rohkem kohusetundest ja teatavast fikseerimissoovist. Noh, et kuulan bändi järjekordse reliisi ära, et siis on ka sellega selgus majas jne.

Vastupidi ootustele läks album kohe käima, igav ei olnud ja vastu ei hakanud. Kolmanda kuulamise järel olin sunnitud enesele tunnistama, et täitsa on, et Nine Inch Nails on täitsa kuulatav.

Miks siis neli? Noh, nii hea see ka pole ning pärast tosinajagu kuulamisi hakkasid mõned asjad siiski tüütama. Ilmselt pole Nine Inch Nails siiski minu rida. Positiivsemalt tooks välja albumi hüpnootilisuse, et jah on lärmi ja mürglit, aga samas on see kuidagi hüpnootiline ja uinutav. Minuarust ongi album üks pikk lugu, mis pausidega hakitud ning mille osadele on miskipärast pealkirjad pandud. Eraldi ja täieõiguslikeks lugudeks võib pidada ainult introt «Hyperpower!» ja laulu «The Warning».

Igatahes suhtun ma Nine Inch Nailsi pärast albumit «Year Zero» märksa paremini kui varasemalt. Asi seegi!


* * * * *


Nine Inch Nails wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ja Discogs ning sellest albumist Wikipedias.

30.9.08

Din [A] Tod - The Sound Of Crash

Din [A] Tod

The Sound Of Crash

Out of Line

Formaat: CD
Aeg: 66.14
Ilmus: 9. november 2007


Lood:
  1. The Sound Of Crash
  2. Ephedrine Logic
  3. Jean Sans Peur
  4. Carol's Fascination
  5. Creation Crucifixion
  6. Tragic Blue
  7. Time Made Dogs Of Us
  8. Living Dead
  9. Friedberg
  10. Buildings (Babylon Rebuilt)
  11. Margarita
  12. Living Dead (Demo Version)


Din [A] Tod ja nende esikalbum «The Sound Of Crash» oli minul üks eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse suurimaid üllatajaid ja meeldivamaid elamusi.

Kuulsin neid ühel kogumikul ja olin kohemaid kadunud hing... kartes samas, et ega terve album nii hea olla ei saa. Sai ikka küll!

Tegu siis minimaalelektroonikat viljeleva trioga Berliinist, mille liikmed on tunnistanud endi mõjutajate seas ka bändi New Order. Tõsi ta on, et see njuorderlik bass pulseerib nende lugudes ikka enam kui sageli. Samas ei saa bändi kuidagi nimetada miskiks klooniks, sest nende lugudes on palju selliseid asju, mis New Orderi liikmetele ka nende kõige segasemates unenägudes ei viirastuks. Noh, et New Order on siiski XX sajandi 80ndate bänd, Din [A] Tod on aga ilmselgelt XXI sajandi tegija. Ja kui eeskuju on enam-vähem üheselt kitarribänd, siis austaja on ilmne elektroonikakollektiiv. Loomulikult ei maksa New Orderi fännidel tormata nüüd kohe Din [A] Tod albumit otsima, sest pettumus võib olla ränk.

Mina kuulsin mitmes loos ka ühenduse Phillip Boa & The Voodooclub tugevat mõju... kuid põrgu need mõjud...

Kindlasti ei taha ma väita, et Din [A] Tod on ebaoriginaalne ja oma nägu mitteomav bänd. Vastupidi, kui oled mõnda lugu kuulnud, siis tunned ka teised üsna kenasti ära.

Albumi kiituseks tuleb öelda, et tegu on tõelise tervikalbumiga... mis tähendab, et üsna keeruline on mõnda lugu kontekstist välja tõsta või esile tuua. Vast ainult «Ephedrine Logic» ja «Creation Crucifixion». Kõikse erandlikum on vast «Carol's Fascination», mis mõjub ka kõikse optimistlikumalt. Kõige njuorderlikuma loo tiitel läheb aga laulule «Time Made Dogs Of Us».

Sümpaatne on, et albumil pole praktiliselt n-ö täitematerjali. Iga lugu on oma kohta väärt, kuigi mõned jäävad ülitugevate naabrite kõrval siiski pisut kahvatumaks. Aga see on vaid siis, kui võrdled neid omavahel.

Hindeks olev viis ehk ei näitagi albumi tõelist taset, aga ütlen, et tegu on ühe mu uue lemmikbändiga ning kuigi ma olen seda albumit kümne kuu jooksul kuulanud ligi sada korda, ei ole see mind siiani ära tüüdanud. Mulle sobib!


* * * * *


Din [A] Tod wõrgus: MySpace, Vampirefreaks ja Discogs ning intervjuu.

26.9.08

The Birthday Massacre - Looking Class (videoklipp)



Kirjutasin just bändi The Birthday Massacre EP-st «Looking Glass» ning mainisin, et plaadil oli eraldi boonusena laulu «Looking Glass» videoklipp. Kuna see oli miskis jubedas formaadis, siis panen siia hoopis lingi bändi enda poolt üleslaetud failile.


* * * * *


The Birthday Massacre wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Last.fm, Vampirefreaks, Wikipedia ja Discogs.

The Birthday Massacre - Looking Glass

The Birthday Massacre

Looking Glass

Metropolis Records

Formaat: CDEP
Aeg: 32.27
Ilmus: 6. mai 2008


Lood:
  1. Looking Glass
  2. Falling Down (Crawling Pulse Mix By theSTART)
  3. Shiver
  4. Red Stars (Lukewarm Lover Mix By Il Attire)
  5. Nowhere (Instrumental)
  6. Red Stars (Space Lab Mix By Dean Garcia)
  7. Weekend (NYC77 Mix By Dave Oglivie & Matthew Moldowan)
  8. I Think We're Alone Now
  9. Looking Glass (Video)


EP «Looking Glass» sobib kas juhukuulujale või siis bändi The Birthday Massacre padufännile. Mina ei kuulu kumbagi gruppi ning sellest tulenevalt siis ka rahulolematus ja hinne.

Ei, The Birthday Massacre meeldib mulle väga ning nende albumit «Violet» (2004) pean ülikõvaks saavutuseks... kahjuks on see album minu jaoks ka bändi etalon ning seetõttu mõjus EP «Looking Glass» ikka üsna võõrikult. Olgu, ma annan aru, et EP pole album ning EP-sse tuleb suhtuda kuidagi teisiti.

Alustaks siis plaadi algusest...

Esimene lugu on «Looking Glass», hitimaiguline laul albumilt «Walking With Strangers» (2007) ning eks selle pärast ka antud EP tehti. Samalt albumilt pärinevad ka kõikide remiksitid lugude algversioonid.

Remikside taset on mul raske hinnata, sest theSTART ja Il Attire on minu jaoks tundmatud bändid. Il Attire tehtu jättis mulle sümpaatsema mulje, aga siin pigem põhjuseks see, et «Red Stars» meeldib mulle ka originaalina rohkem kui «Falling Down». Ka Dean Garcia tehtu meeldis mulle rohkem kui Dave Oglivie ja Matthew Moldowani tehtu, aga siin on samuti mängus pigem see originaalversioonide meeldimus.

Lisaks hitile ja neljale remiksile on EP-l ka veel kolm veidrust: seniilmumata «Shiver», lauluta «Nowhere» (huvitav, et kus see lauluga oli, mitte ei meenu) ja kaver laulust «I Think We're Alone Now». Kaveri algversiooni 1967. aastast pole ma kuulnud, samuti pole ma kuulnud mitmeid hilisemaid kavereid sellestsamast loost... tundub, et ei tahagi...

Eraldi boonusena veel ka laulu «Looking Glass» videoklipp.

Hinne kolm tuleb just selle eest, et mulle on tohutult vastukarva EP «Looking Glass» teatav kerglane kõla ja üleüldine häppilisus. Mäletan, et esimesel kuulamisel üle avaloo vastu ei pidanudki, hiljem on nahk paksemaks läinud, aga erilist elamust pole ikka saanud. Kuulatav ja huvitav, kuid mitte kuigi hea.


* * * * *


The Birthday Massacre wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Last.fm, Vampirefreaks, Wikipedia ja Discogs.

25.9.08

Clive's Camera (fännivideo)



Antud videoklipp on avalikuks meeldetuletuseks, et ma kirjutaks filmist «Gypsy 83» (2001).

Taustal kõlavat laulu «Severance» esitab Bauhaus, mitte Dead Can Dance, kelle lugu see originaalis oli. Seesama kaverversioon on ka filmi heliribal.

24.9.08

Extreme Traumfänger 7

Sampler

Extreme Traumfänger 7

UpScene

Formaat: CD
Aeg: 79.27
Ilmus: 7. märts 2008


Lood:
  1. Qntal - Departir
  2. Kirlian Camera - No One Remained
  3. Unheilig - Sei Mein Licht
  4. Staubkind - Wenn Du Schlafst
  5. Christian Death - Angels And Drugs
  6. Arcana - Incisible Motions
  7. Din [A] Tod - Carol's Fascination
  8. Miriam - I Look Around
  9. James D. Stark - Ready
  10. John Alexander Ericson - Sophia In Another Country
  11. Chandeen - Welcome The Still
  12. Untoten - Das Kabinett
  13. Irrlicht - Bilderbuch
  14. Sepia - Melancholie
  15. Stillste Stund - Tiefenritt
  16. In My Rosary - Just Like You
  17. Ext!ze - La Ballerine Est Morte


Kogumik nagu kogumik ikka! On tuntuid esitajaid, on tundmatuid. On häid lugusid, on viletsamaid... õnneks ühtegi päris vastikut pole. Leidsin ka mõned uued nimed ja muutsin arvamust mõnest esitajast.

Qntal, Kirlian Camera ja Christian Death olid kindlad nimed ning ei valmistanud nad ka seekord pettumust.

Din [A] Tod on vinge uus tegija, aga ise oleks nende esikalbumilt valinud mõne teise loo. Ei, «Carol's Fascination» pole paha lugu, aga jätab bändist lihtsalt ühekülgse ja liialt njuorderliku mulje

Irrlicht muutus minu jaoks millekski enamaks kui lihtsalt nimi. Samuti kavatsen ma süvendada omi teadmisi teemal Stillste Stund.

Huvitavalt melanhoolne oli James D. Stark ja meelde jäi ka pisut nikkeivilik John Alexander Ericson. Mõlemalt mehelt tahaks rohkem lugusid kuulda.

Kogumiku kõrghetk oli siiski In My Rosary ja nende kaver loost «Just Like You». Originaalis esitas seda Derrière Le Miroir, mis oli In My Rosary kõrvalprojekt. Mulle meeldis juba originaalversioon, aga kaver on veelgi vingem!

Kogumiku ainukeseks miinuseks on tõsiasi, et seda pole kuigi mõnus järjest kuulata, sest tegu on stiililiselt kirju valikuga, mis ei moodusta uut tervikut. Ilmselt ka kõige avarama maitsega kuulaja kerib mitu lugu edasi, sest mõned asjad lihtsalt ei haaku omavahel. Eraldi võttes pole lugudel aga viga midagi ning silmaring saab samuti avardatud.

23.9.08

Uus tume tulemine

Aprillis sai siinsamas blogis kirjutatud, et Tume Tund läheb (ilmselt) suvepuhkusele. Noh, et ametlik versioon oli, et saade läheb suvepuhkusele ja et augustis vaadatakse Raadio Kadi saatekava uuesti üle. Sisimas me Krafinnaga seda juttu ei uskunud ning seetõttu sai ka postituse pealkirja pandud see sulgudes sõna...

Käes on septembri teine pool ning võib tõdeda, et õieti tegime, et ei uskunud, sest keegi raadio juhtkonnast pole meiega pärast aprilli selle saate teemadel isegi rääkinud. Ka oleme takkajärgi kuulnud, et selsamal ajal ja niisamasuguste põhjendustega lõpetati ka (vähemalt) üks teine rokisaade.

Miks nii? Põhjus lihtne: raadios vahetus juhtkond ning uus juhtkond koosneb sellistest lihtsatest inimestest, kes hindavad vaid asju, millest nemad aru saavad. Aru saavad nad aga vähesest! Ilusaks näiteks oleks Krafinna treffeni-teemalise loo «Kohtumispaik Leipzig ehk Wave-Gotik-Treffen» ilmumine Raadio Kadile alluvas ajalehes Oma Saar. Oi kuidas see kirjatükk juhtkonnale ei meeldinud... oi kuidas viriseti... midagi aga otseselt ette heita polnud...

Võib ju arutleda, et kas gooti (või üldse tume) subkultuur on kultuur, aga kui Oma Saar kultuuritoimetaja koha likvideeris ja Krafinna vallandas, siis toodi taas ka see treffeni-lugu etteheitena välja. Näib nõnda, et Raadio Kadi praegusel juhtkonnal lihtsalt puudub igasugune seos kultuuriga. Noh, Krafinna töötab nüüd ajalehes Meie Maa ning pärast suvepuhkust ärkab ka see blogi taas elule...

Kuna saadet enam pole, siis hakkavad siin ilmuma kirjutised plaatidest, üritustest, filmidest jne. Loomulikult vaid sellistest, mis haakuvad blogi teemaga.

Teemaks on aga tume, et mitte öelda gootiline subkultuur. Võiks ju otsesõnu öelda, et gooti, aga et see on n-ö moodne sõnakõlks, siis antakse sellele sageli enam kui kummalisi tähendusi, mis pigem hägustavad kui selgitavad.


* * * * *


Foto Krafinnast: Christa Tischler
Foto Ulmegurust: Ene Kallas