Rezurex - Walk On The Edge (kontsertvideo)

Bändi Rezurex esinemine üritusel Psychomaniarumble II.

Laul «Walk On The Edge» on bändi selleaastase albumi «Psycho Radio» avalugu ning võib öelda, et plaadil kõlas see laul siiski pisut jõulisemalt.

* * * * *

Rezurex wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

KieTheVez - Non-Binary

KieTheVez

Non-Binary

A Different Drum

Formaat: CD
Aeg: 51.09
Ilmus: 17. juuni 2008


Lood:

1. One World For The Next
2. A Million Days
3. M
4. End Of A Bright Night
5. How Are We Doing Today?
6. Non Compos Mentis
7. Niamh
8. Always A Boy
9. Three
10. Be Alone Together
11. 26

Rootsi synthpop-bänd KieTheVez ilmutas oma eelmise albumi 1997. aastal ning seega võib albumit «Non-Binary» pidada täieõiguslikuks taastulemiseks.

tape a second here and there
flash your camera in the air
get the antidote you never see on tv
if you hide then hide it well
cos you'll never go that last foot
to admit you're ready to change
one world for the next
today

Nii kõlas esimese laulu «One World For The Next» teine salm ning võib öelda, et avalugu annab tooni kõigele järgnevale. Esmapilgul pisut unine kõlapilt, mis laulu arenedes märksa jõulisemaks muutub ning traditsioonilisele synthpopi kõlale lisandub hubane kitarr. Kõik see kokku annab just sellise karge ja põjamaise kõla, mida ma olen harjunud kuulma eelkõige Rootsi elektrooniliste unistajate albumitel.

hello hello - you're still around, you say?
walking like you never heard us
hello hello - how are we doing today?
asking you again and again

See on aga kuidagi väga hingeminev nelik viiendast laulust «How Are We Doing Today?», mis eristub veel ka idamaise kõlapildiga.

come forward and close your eyes
there is no time to be wrong now
you have no choice but to trust your heart
don't stay in the cold and far
you can still fall off the floor and die like her

Aga need viis rida kuuendast laulust «Non Compos Mentis» on jällegi sellised tüüpilised: pigem jaluleajaja, kui nurkavajuja sõnad. Võibolla siin kuivalt lugedes need ehk ei mõjugi, aga plaadil töötavad küll.

can you feel it now
try to understand the past
so unprepared for this
you can see it now
when you're out there on you own
needing nothing or no one

Need read laulust «Always A Boy» näitavad aga kenasti, et lauluteksti jupi tsiteerimine on mõneti mõttetu tegevus: laulu arenedes nende ridade mõte muutub ja muutub öeldule suisa vastupidiseks.

Albumi «Non-Binary» kohta võiks öelda, et küps (süntesaatori)popp ning sellega oleks ka kõik öeldud. Peaks sobima bändi endistele fännidele ning peaks sobima ka pisut laiemale publikule... iseküsimus, et kus see muu publik seda kuuleks..?

* * * * *

KieTheVez wõrgus: põhjalik ametlik koduleht, MySpace (kus on võimalik kuulata selle albumi kuute esimest lugu) ning Discogs.

L'Âme Immortelle - Judgement (kontsertvideo)

Kirjutasin öösel L'Âme Immortelle MCD-st «Judgement» ning nentisin, et nimilugu pole just mu lemmik.

Hommikul ärgates sobrasin unise peaga YouTube's... ja leidsingi selle singli lugudest sealt vaid laulu albumiversiooni kontsertvideo... noh, et nüüd võivad selle blogi lugejad ise otsustada, et kas on hea lugu...

Video pärineb muidugi hilisemast ajast, kui 2001. aasta, sest laval on punapäine kontsertkitarrist Ashley Dayour, kelle põhibändiks on Whispers In The Shadow.

* * * * *

L'Âme Immortelle wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

L'Âme Immortelle - Judgement

L'Âme Immortelle

Judgement

Trisol

Formaat: MCD
Aeg: 16.26
Ilmus: 29. juuni 2001


Lood:

1. Judgement (Club Edit)
2. Redemption (Exclusive Track)
3. Rearranging (Nox Remix)
4. Judgement (Album Version)
5. Final Oath (Demo Song 97)

Mini-CD (või oleks õigem öelda maksi-singel) «Judgement» on omamoodi lisanduseks 2001. aasta alguses ilmunud albumile «Dann Habe Ich Umsonst Gelebt», sest just sealt pärinevad laulud «Judgement» ja «Rearranging».

Plaati alustab nimiloo klubilisem ja tantsulisem versioon, remiksijaks L'Âme Immortelle ise. Kui võrrelda seda neljanda loona oleva albumiversiooniga, siis võiks öelda, et ega eriti vahet pole.

Teiseks looks olev eksklusiivne ja tantsuline «Redemption» on üks peamisi põhjusi, miks antud mini-CD oluline on. «Rearranging», mida on remiksinud Siechtum, on vägagi tõsine tükk. Demo «Final Oath» on samuti tihke ja agressiivne lugu.

Kõikse kummalisem ongi, et mulle meeldivad kõik lood peale nimiloo ja selle remiksi... oleks singel koosnenud vaid lugudest 2, 3 ja 5... siis oleks siit kindlasti maksimumhinne tulnud.

«Judgement» lihtsalt on laul, mille võlu jääb mulle hoomamatuks... kuigi, klubiline variant juba peaaegu on...

* * * * *

L'Âme Immortelle wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

Emilie Autumn - Misery Loves Company (teleesinemine)

Tõttöelda oli see minu jaoks esimene Emilie Autumni lugu, mida kuulsin/nägin. Mingi musaajakirja numbri vahel oli tütarlapse plakat ning mul tekkis õigustatud küsimus, et kes see Emilie Autumn üldse on. Igatahes ripub see plakat nüüd toimetuses mu töölaua kohal seinal...

Pean laulu «Misery Loves Company» siiani tütarlapse parimaks. Et minu jaoks siis pisut etaloni-mõõtu.

Pildirida on nagu on... ega teleesinemiselt suurt rohkem loota ei saagi...

* * * * *

Emilie Autumn wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, saksakeelne fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

The Last Days Of Jesus - Dead Machines' Revolution!

The Last Days Of Jesus

Dead Machines' Revolution!

Strobelight Records

Formaat: CD
Aeg: 36.16
Ilmus: 20. aprill 2007


Lood:

1. Dead-Cuckoo-Clock
2. Positive
3. 1001101:The Weekend (DMR Version)
4. Freedom Factories
5. Zombie Haut-Couture
6. Robot Child (A Song For Nina)
7. Sad Voices From The Inside Of A Rusty Rocket
8. London Bridge Is Falling Down
9. Machinen Friedhof
10. Revolution Of Sick Brains
11. Walking On Hands
12. Machine Of Calm
13. Thanx For Evolution!

The Last Days Of Jesus on Slovaki bänd ning nende iseloomustamiseks võiks kasutada sõnu: punk, deathrock, kabaree, goth, tsirkus. Omajagu eklektiline, humoorikas... kuid nalja ei tehta, sest huumor on must ja sõge.

«Dead Machines' Revolution!» on nende seni viimane album ning see plaat oli mandri-Euroopa tumedas subkultuuris ikka raju tegija... 2007. aasta aprillis/mais oli The Last Days Of Jesus esindatud pea igas vastavas ajakirjas... paljudel juhtudel isegi kaanel.

Album «Dead Machines' Revolution!» on üsna lühike, kestvuselt pigem EP... samas on tegu sellise tiheda kraamiga, et rohkem lugusid olekski juba liiast.

Lood on lühikesed ja mul olekski üsna raske neid kuidagi iseloomustada. Loetagu lugude pealkirju, vaadatagu pilti kõrval ja mõelgu, et kas tahetakse selliseid kuulata.

Allpool on lingid, eks sealtki leiab üht-koma-teist.

* * * * *

The Last Days Of Jesus wõrgus: leht plaadifirma kodukal, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Lacrimosa - Ich Bin Der Brennende Komet (kontsertvideo)

Antud versioon laulust «Ich Bin Der Brennende Komet» pärineb Lacrimosa DVD-lt «Lichtjahre» (2007). Tegu siis bändi maailmaturneed kajastava plaadiga.

Selles videos on üsna hästi näha Lacrimosa head ja vead. Isiklikult mind häirib see Tilo Wolffi tohutu poosetamine... kuigi ma annan aru, et padufännidele on iga hetk laulva noormehega kingituseks...

Aga laul on hea ning kontsertvideo on selline, nagu need kontsertvideod ikka on... omas laadis ilmne lagi.

* * * * *

Lacrimosa wõrgus: ametlik koduleht, rahvusvaheline fänniklubi, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Sampler - Russian Existence: A Tribute to Project Pitchfork

Sampler

Russian Existence: A Tribute to Project Pitchfork

Q-Code Records

Formaat: CD
Aeg: 75.32
Ilmus: 4. september 2005


Lood:

1. Altera Forma - Antidote
2. Emily A. Saaen - Jupiter (Or Somewhere Out There)
3. The Pulsar - Existence
4. Slide Show - Requiem
5. Wavefall - Rescue
6. Emplosia - Daimonion (Your Hear Me In Your Dreams)
7. Stillife - Karma Monster
8. Boxhead - Existence
9. Aridoland - Teardrop
10. M.C.D.Ead - Timekiller
11. Teatr Yada - Pan
12. Para Bellvm - Hunted
13. Purple Fog Side - Carrion
14. Inquisitorum - Endzeit
15. Antisisters - December Sadness
16. Recently Deceased - Requiem

Kõikvõimalikke tribuutalbumeid ehk siis kaverite kogumikke ilmub ikka kuradi palju. On selliseid tavalisemaid ja on eksootilisi. «Russian Existence: Tribute to Project Pitchfork» kuulub kindlasti sinna eksootilisemate sekka. Noh, et läänes neid bände ilmselt ei teata ja samas Venemaal ilmselt ei teata eriti bändi Project Pitchfork. Tekibki küsimus, et kellele see album? Vastus tegelikult lihtne: kaverdatava bändi fännidele kogu maailmas ja kaverdavate bändide fännidele Venemaal.

Kui ma vaatan artistide nimekirja, siis tuttavad nimed on vaid Stillife, Para Bellvm ja Antisisters. Lähemal uurimisel selgus, et ka Emily A. Saaen pole mulle tundmatu, aga ma polnud lihtsalt ta sooloasju kuulnud. Nende nelja esitaja puhul oli mul millegagi võrrelda... noh, et teades mingil määral nende oma loomingut, sain sotti sellest, mida nad olid teinud kaverdatava materjaliga.

Ülejäänud materjali puhul oli mul võrdluseks vaid originaallugu ja kaverversioon. Ja siis sai veel omavahel võrrelda laulude «Existence» ja «Requiem» töötlusi. Aga eks see võrdlemine...

Bändi Project Pitchfork loomingust on mu isiklik lemmik laul «Carrion» ja ma olen vägagi rahul kaveriga, mille tegi Purple Fog Side. On jäänud alles kõik see, mis originaalis hea oli ning on pandud ka midagi omaltpoolt.

Ja siis veel paar-kolm tegijat, kes just tänu sellele kogumikule minus huvi tekitasid: Slide Show, Emplosia ja Inquisitorum. Ega albumil päris vastikut lugu polnudki, aga need kolm jäid kuidagi kohe meelde.

«Russian Existence: A Tribute to Project Pitchfork» oli sõltumatu tegija Q-Code Records'i esimene toode ja võiks öelda, et väga hea toode. Viite ei pane ma vaid seepärast, et kümnete kuuldud tribuutalbumite seas on olnud ikka veel paremaid asju, et ajuti kiskus pisut tuimaks...

* * * * *

«Russian Existence: A Tribute to Project Pitchfork» wõrgus: soovitaks Discogs'i kirjet, sest see oleks kõikse õigem koht edasi harutama hakata.

Emilie Autumn - Girls Just Wanna Have Fun & Bohemian Rhapsody

Emilie Autumn

Girls Just Wanna Have Fun & Bohemian Rhapsody

Trisol

Formaat: CDEP
Aeg: 39.40
Ilmus: 5. september 2008


Lood:

1. Girls Just Wanna Have Fun
2. Bohemian Rhapsody
3. Girls Just Wanna Have Fun (Harpsichord Rendezvous)
4. Asleep (Live)
5. Mad Girl (Live)
6. Girls Just Wanna Have Fun (Teatime Remix By EA)
7. Girls Just Wanna Have Fun (Asylum Remix By Inkydust)
8. Girls Just Wanna Have Fun (Bad Girl Remix By The Fire)
9. Gentlemen Aren't Nice

Kõigepealt veel pisut faktipuru. Antud EP ilmus esmakordselt 22. augustil ning siis oli tegu limiteeritud (3000 eks) väljaandega, kus plaadiga koos sai ka kontserdipiltidega raamatukese ja T-särgi. Lugude arv on mõlemal väljaandel sama, aga limiteeritul oli viimane lugu peidetud ning remikside ja töötluste pealkirjad ja autorlus oli samuti teistmoodi sõnastatud. Mõlema versiooni alapealkiri on «Double Featured EP» ... misiganes see ka tähendama peaks.

Plaadi nimilugu on «Girls Just Wanna Have Fun», mida originaalis esitas Cyndi Lauper. Vanemad inimesed peaksid originaali mäletama, aga kahtlustan, et antud EP põhikuulajaskonnale ei ütle nimi Cyndi Lauper midagi.

Sellestsamast kaverist on plaadil veel ka klavessiiniga versioon ja kolm remiksi. Viis korda ühte ja sama lugu on ilmselgelt liiast ning ei erine need versioonid üksteisest nüüd ka nii palju.

On veel kaks kaverit: «Bohemian Rhapsody» (originaal: Queen) ja «Asleep» (originaal: The Smiths). Viimatimainitu on kontserversioon, nagu ka originaallugu «Mad Girl». Plaadi lõpetab originaallugu «Gentlemen Aren't Nice».

EP-d kuulates valdavad üsna vastakad tunded. Jah, mulle üldiselt Emilie Autumn meeldib... eraldi võttes meeldivad ka need lood... kuid tervik läheb kuidagi tüütuks. Ühest põhjusest oli juba eespool juttu... noh, et kui ühte laulu viis korda ja sealhulgas veel kolm korda suisa järjest... teiseks põhjuseks oleks vast artisti liigne omanäolisus... et see n-ö viktoriaanlik industriaal on lahe ja omanäoline ja leidlik ja suures koguses tüütu...

Samas tunduks kolm jällegi ebaõiglane hinne, sest kuulamisväärset oli ikka üsna palju... vedel neli oleks vast õiglasem. Parimaks looks peaks ma kaverit laulust «Bohemian Rhapsody» ning tõttöelda ei usu ma isegi, et ma neid sõnu siin kirjutan...

* * * * *

Emilie Autumn wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, saksakeelne fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

Rezurex - Psycho Radio

Rezurex

Psycho Radio

Fiend Force Records

Formaat: CD
Aeg: 47.16
Ilmus: 29. aprill 2008


Lood:

1. Walk On The Edge
2. Tonight
3. Psycho Radio
4. Graveyard Girl
5. Dead World
6. Zombie Town
7. Blue Kiss
8. Vampira Calling
9. Armageddon
10. Cemetery Tears
11. The Untold
12. Restless
13. Not From Heaven

Rezurex on stiililt õuduspunk (horrorpunk), vähemasti olen ma neid kõikse rohkem kohanud õuduspungi kogumikel. Ja eks viitavad laulude pealkirjadki õuduspungile. Oma osa saavad bändi muusikast aga psychobilly, rockabilly ja isegi surfimusa austajad... tavapungid ja muidu gootikud kah.

«Psycho Radio» on bändi teine album ning sellele on omased kõik õuduspungi head ja vead. Heade asjade alla läheb kirja korralik tempo, kohustuslik kontrabass, pungilik hoog, teatava nihkega tekstid... vigade alla liigitaks pisut pehme laulmismaneeri ja liigse innustumise rockabillyst ja vanast rock'n'rollist. Loomulikult on see heade/vigade loend subjektiivne, sest bänd ei varjagi oma teadlikku innustumist vanast rock'n'rollist.

Pisut pretensioonitu «Walk On The Edge» tõmbab plaadi kohe hästi käima ning kuigi «Tonight» algab ballaadina, ei ole see laul seda mitte... tempo läheb peale introt kohe üles ning kuulaja ongi saanud selle albumi esimese tipploo.

«Psycho Radio» on liialt palju rock'n'roll ja «Graveyard Girl» pole ka eriline tipptegu. «Dead World» on aga vaat, et albumi kõikse parem lugu üldse, seal on kõik see olemas, mille pärast mulle meeldib õuduspunk üldiselt ja Rezurex konkreetselt!

«Zombie Town» ja «Blue Kiss» on laulud, mis ma umbes pooltel kuulamiskordadel edasi tõstan... noh, et pungist pole haisugi, on vaid rockabilly ja rock'n'roll. «Vampira Calling» läheb põhimõtteliselt samas reas edasi, aga sisaldab ka pisut pungirida ning on ülikõva lugu. Ja sellest loost alates enam tagasilööke ei tule...

«Armageddon» – noh, sedavõrd hoogsat ja lustilist maailmalõppu polegi tükk aega kohanud! «Cemetery Tears» kõlab nii, et nagu oleks miski halav gootik leidnud endas naljasoone ning kontrastina tuleb kohe otsa suisa ähvardav «The Untold». «Restless» ja «Not From Heaven» tempot ei langeta ning nõnda põrutabki kuulaja gaas põhjas plaadi lõpuni.

Kuigi albumil on vajakajäämisi, hindan ma seda kõrgelt. Minuarust on tegu ideaalse auto- või bussisõidu muusikaga meie tatises põhjamaises kliimas... selline ehe killuke Los Angelese täiskuud ja tervendav sõõm magusat laibalehka.

* * * * *

Rezurex wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Nick Cave And The Bad Seeds - The Mercy Seat (videoklipp)

Morgul1488 pani oma blogisse selle loo sõnad ja kaveri video. Kaver polnud paha, aga mulle tuli kohe originaal meelde.

Pean laulu «The Mercy Seat» Nick Cave'i üheks parimaks... varasemast loomingust aga kõige paremaks. Hüsteeriline ja samas ka painav. Video on samuti ülikõva.

* * * * *

Nick Cave And The Bad Seeds wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Silke Bischoff - Felix In The Sky (videoklipp)

Kunagi oli bänd nimega Silke Bischoff, mis sai oma nime tüdrukust, kelle pangaröövlid pantvangi võtsid ja kelle politsei tagaajamise käigus maha laskis. Silke Bischoffi vanematele selline bändinimi ei meeldinud... ma ei teagi, et kas oli põhjuseks saamata jäänud raha, või tundus neile selline bändinimi lihtsalt ebaeetiline. Kuniks aga Silke Bischoff oli sõltumatu bänd, seniks polnud kusagilt kinni hakata...

Mingil ajal sai aga Silke Bischoff sedavõrd tuntuks, et bändi vastu hakkas huvi tundma suur plaadikompanii ning suure liiga tegijad sellist bändinime lubada ei saanud ning Silke Bischoff sai nimeks 18 Summers.

Singel «Felix In The Sky» (2001) ilmus veel nime Silke Bischoff all ning sama nime all ilmus ka veel album «Phoenix From The Flames» (2001), mille avalugu «Felix In The Sky» samuti on.

Samas toimus suurfirma alla minekul ka pisukene nihe bändi esteetikas ja ka muusikas ning seetõttu arvatakse sageli, et need plaadid ja ka video «Felix In The Sky» on juba bändi 18 Summers looming. Olen isegi kohanud seda laulu kogumikel, kus esitajaks on märgitud 18 Summers.

Laulu/video headuse ja meeldivuse kohta ütleb maksimumhinne aga kõik!

* * * * *

Silke Bischoff ja 18 Summers wõrgus: ametlik koduleht / MySpace, Wikipedia ning Discogs.

The Beauty Of Gemina - Suicide Landscape (videoklipp)

Tänase rämeda tööhommiku aitasid üle elada Šveitsi bändi The Beauty Of Gemina paar albumit, «Suicide Landscape» oli üks nendel albumitel olevatest lauludest.

Täpsemalt siis 2006. aasta albumi «Diary Of A Lost» avalugu ning kui see meeldib, siis peaks meeldima kõik The Beauty Of Gemina lood.

* * * * *

The Beauty Of Gemina wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Vampirefreaks ning Discogs.

Novalis Deux - Last Years Calling

Novalis Deux

Last Years Calling

Ars Musica Diffundere

Formaat: CD
Aeg: 51.48
Ilmus: 28. märts 2002


Lood:

1. Intro
2. Human
3. Courage
4. What If
5. Of The Golden Future Time
6. Vom Traum
7. Hey God
8. Dying Source
9. Bloody
10. Drowning
11. Soul Flight

Algselt oli bändi nimi Novalis, aga et sellenimeline (ja kuulus) progebänd juba oli, siis teise albumi aegu sai bändi nimeks Novalis Deux.

Minu jaoks algas Novalis Deux teisest täispikast albumist ja varasemad on rohkem selline takkajärgi tarkus. «Last Years Calling» on nende esimene täispikk album ning sellele eelnes EP «First Cadence» (2001), mis on mul veel ostmata ja kuulamata.

Albumi «Last Years Calling» iseloomustamiseks sobib kõikse paremini sõna «neofolk», eriti kui lisada ette sõna «Saksa». Ka on esimene album traditsioonilisema kõlaga, kui teine ja kolmas. Samas ei taheta bändi eriti sageli just neofolgiga seostada... noh, et justkui pole see päris õige. Minuarust on ikka küll ning võlusõna «heathen» kasutamine on selle bändi kontekstis samuti paslik. Novalis Deux pole ehk nii avalikult ideoloogiline kui paljud tuntumad neofolk-artistid, aga kui sõnu kuulata, siis kahtlust pole...

Oh human be careful what speaks the deep midnight
I stepped, I stepped, I'm woken up from deep dreams

Need olid avaread laulust «Human».

Sooner or later the day is coming
Tyrant man shall be overthrown
And the fruitful fields of enemy
Shall be trod by beats alone

Need aga avaread laulust «Of The Golden Future Time».

Beats of autumn, beats of winter
Beats of spring and summertime
Harken to my joyful tidings
Of the golden future time

See aga sellesama laulu refrään...

Es gab diesen Mann in meinem Traume
Er führte das Schwert mit heiligem Glaube
Es sollte so sein, ich sah wie er lachte
Wollt die Hand ihm reichen, doch ich erwachte

See aga laulu «Vom Traum» viimane nelik.

Eks samas vaimus võiks ma ju kogu plaadi läbi käia, aga pole vast mõtet... toodud näited kõnelevad enda eest. Iseäranis meeldib mulle sõnade vaikne iroonia... et romantika, kargus, pühadus ja kõik muu... aga väike jõnks ka ikka enamjaolt sees.

Erilisi lemmiklugusid ma ehk nimetada ei oskagi, aga «Human», «Of The Golden Future Time», «Vom Traum», «Bloody» ja «Drowning» jäävad teistest rohkem meelde. Kuid album on tervikuna tugev ning maksimumhindest pole põhjust küll vähem panna.

* * * * *

Novalis Deux wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, ning Discogs.

The Sisters Of Mercy - Temple Of Love (1992) (videoklipp)

Noh, et piletid on nüüd olemas ning tundub, et ega pikemalt oodata poleks arukas olnudki...

«Temple of Love (1992)» on ilmselt kõige tuntum bändi The Sisters Of Mercy lugu/video... vähemasti võhikutele. Olen seda videot kõikvõimalikes telekanalites näinud niisamapalju kui kõiki teisi selle bändi videosid kokku.

Menu tavatarbijate seas põhjustas ilmselt taustal kõlav Ofra Haza hääl. Olen kuulnud suisa avaldusi, et Sistersist kõlbavadki kuulata vaid need plaadid, mis on tehtud koos Ofra Hazaga... õela inimesena olen siis tavaliselt küsinud, et kas peetakse silmas singlit «Temple Of Love (1992)» (1992) või albumit «A Slight Case Of Overbombing: Greatest Hits. Volume One» (1993)? Küsimusele järgneb tavaliselt piinlik mõmin.

Lugu ise on hea ja ka video on tore vaadata... maksimumhinne jääb aga seetõttu saamata, et videoklipp on kokku lõigatud vanematest videotest... laiskus kunstis pole mulle kunagi meeltmööda olnud.

* * * * *

The Sisters Of Mercy wõrgus: ametlik koduleht, MySpace'i otsing, Wikipedia ning Discogs.

Ofra Haza wõrgus: Wikipedia artikkel, kus lõpus härjalt linke.

The Sisters Of Mercy - Dominion (videoklipp)

Mõtlen, et peaks täna õhtul piletid ära ostma, kuigi praegune The Sisters Of Mercy pole muidugi enam see...

«Dominion» on albumi «Floodland» (1987) avalugu... tõsi, plaadil on see kaksikloona «Dominion/Mother Russia». Tegu on bändi parima albumiga ning siinolev videoklipp on ka bändi parim video.

* * * * *

The Sisters Of Mercy wõrgus: ametlik koduleht, MySpace'i otsing, Wikipedia ning Discogs.

Sisters esineb Eestis!?

Krafinna helistas hilishommikul ja teatas, et luges miskit uudist, et The Sisters Of Mercy esineb Rock Café's. Piletid tulevad teisipäeval müüki, aga asi ise on alles 28. märtsil.

Noh, oleme neid juba kunagi ammu Saksamaal näinud, aga arvasime, et maailma kuulsamat gooti bändi võiks ju friikšõuna ka kodumaal vaadata...

* * * * *

The Sisters Of Mercy wõrgus: ametlik koduleht, MySpace'i otsing, Wikipedia ning Discogs.

Gothic Sex - Moonrise (videoklipp)

Oeh, olen praegu õnnejunnis, sest avastasin, et head inimesed on üles laadinud üsna mitu videot Hispaania bändilt Gothic Sex.

Panin siia nende 1996. aasta albumi nimiloo video täisversiooni, sest vanasti ringles sellest wõrgus vaid miski minutine jupp.

* * * * *

Gothic Sex wõrgus: Tulenevalt bändi nimest on wõrguotsingu teostamine tüsilik, aga MySpace'i leht ja Discogs'i profiil on siiski leitavad.

Jesus On Extasy - Assassinate Me (videoklipp)

Kirjutasin paar kuud tagasi bändi selleaastasest albumist «Beloved Enemy» ning põhiliseks hinnanguks oli, et suures koguses hakkab Jesus On Extasy tüütama.

Üks lugu korraga on aga siis ju täitsa kuulatav..? On küll, kui selline muusika meeldib.

Videoklipi hinde peamine langetaja on see mõõgaga tibi... no ei ole veenev... tegelikult on kogu video üsna lõtv... et pole seal kuigi palju vaadata... muusika on hea, aga pildiline osa võiks märksa tihedam olla.

* * * * *

Jesus On Extasy wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.

Sonne Hagal - Who Has Seen The Wind? (fännivideo)

Sonne Hagal ja nende jaanuaris ilmunud album «Jordansfrost» on mul juba mitu kuud mängijas ja ikka ei saa küll...

Seal on palju häid laule, aga mõned tõusevad siiski enam esile ja üks neist esiletõusvaist on «Who Has Seen The Wind?». Noh, et kui tervet albumit pole aega kuulata, siis selle loo jaoks ikka aega leiab.

Sõnade autoriks on Christina Rossetti ning kuna need sõnad on juba ammu vabavara, siis panin siia ka luuletuse teksti.

Who Has Seen the Wind?

Who has seen the wind?
Neither I nor you;
But when the leaves hang trembling
The wind is passing through.

Who has seen the wind?
Neither you nor I;
But when the trees bow down their heads
The wind is passing by.

Video on ilmselt fännivideo, aga pole üldse halb... pilt ei sega muusikat, pigem toetab. Õrn ja karge.

* * * * *

Sonne Hagal wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.