Saksamaal toimus sel aastal juba seitsmeteistkümnendat korda Wave-Gotik-Treffen. Tegu on Leipzigi linnas toimuva subkultuurse üritusega. Pelgalt muusikafestivaliks ei paindu mu keel seda küll nimetamast, sest lisaks arvukatele kontserditele toimub ürituse raames nn must turg (kus müüakse teematilist kraami), on avatud öised tantsukohad ning toimuvad teatrietendused, näitused jne.
Üritusi toimub sedavõrd palju, et ei aita ei head saapad ega ka hästiorganiseeritud transport. Tegelikult ongi iga-aastane kurbmäng, et milline kontsert millisele ohverdada, sest kontserte toimub korraga seitsmes kuni üheksas eri kohas. Lisaks veel iga-aastased valearvestused ja arusaamatused. Nii näiteks jäi teadlikult vaatamata Hocico, sest nende eelmine esinemine WGT-l meile eriti ei meeldinud. Või näiteks jäi omaenda lollusest vaatamata The Dirty Weather Project. Noh, juhtub..!
Ja ikkagi on Treffen või WGT suurepärane sündmus, sest laeb patareisid terveks aastaks. On ju enam kui suurepärane tunne, et toimub lõputult kontserte, on kõiksugu muid üritusi ja müügikohti ning on hulk rahvast, kes saavad ilmast, inimestest ja muusikast üsna samamoodi aru... vähemasti ei pea hakkama vestluse alguses kellegile algtõdesid seletama. Ja üldine linnapilt (näiteks kõrvaloleval fotol) on samuti meeliülendav, sest paarkümmend tuhat tumedat inimest hakkavad ju miljonilinna keskuses kenasti silma.Krafinna jaoks oli see juba neljas WGT, mulle aga kolmas. Krafinna on värskeid muljeid ka oma blogis vahendanud – «Jäine kevadhommik ehk sinna ja tagasi» on postituse pealkiri.
* * * * *
Fotod: Krafinna
No comments:
Post a Comment