Din [A] Tod - The Sound Of Crash

Din [A] Tod

The Sound Of Crash

Out of Line

Formaat: CD
Aeg: 66.14
Ilmus: 9. november 2007


Lood:

1. The Sound Of Crash
2. Ephedrine Logic
3. Jean Sans Peur
4. Carol's Fascination
5. Creation Crucifixion
6. Tragic Blue
7. Time Made Dogs Of Us
8. Living Dead
9. Friedberg
10. Buildings (Babylon Rebuilt)
11. Margarita
12. Living Dead (Demo Version)

Din [A] Tod ja nende esikalbum «The Sound Of Crash» oli minul üks eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse suurimaid üllatajaid ja meeldivamaid elamusi.

Kuulsin neid ühel kogumikul ja olin kohemaid kadunud hing... kartes samas, et ega terve album nii hea olla ei saa. Sai ikka küll!

Tegu siis minimaalelektroonikat viljeleva trioga Berliinist, mille liikmed on tunnistanud endi mõjutajate seas ka bändi New Order. Tõsi ta on, et see njuorderlik bass pulseerib nende lugudes ikka enam kui sageli. Samas ei saa bändi kuidagi nimetada miskiks klooniks, sest nende lugudes on palju selliseid asju, mis New Orderi liikmetele ka nende kõige segasemates unenägudes ei viirastuks. Noh, et New Order on siiski XX sajandi 80ndate bänd, Din [A] Tod on aga ilmselgelt XXI sajandi tegija. Ja kui eeskuju on enam-vähem üheselt kitarribänd, siis austaja on ilmne elektroonikakollektiiv. Loomulikult ei maksa New Orderi fännidel tormata nüüd kohe Din [A] Tod albumit otsima, sest pettumus võib olla ränk.

Mina kuulsin mitmes loos ka ühenduse Phillip Boa & The Voodooclub tugevat mõju... kuid põrgu need mõjud...

Kindlasti ei taha ma väita, et Din [A] Tod on ebaoriginaalne ja oma nägu mitteomav bänd. Vastupidi, kui oled mõnda lugu kuulnud, siis tunned ka teised üsna kenasti ära.

Albumi kiituseks tuleb öelda, et tegu on tõelise tervikalbumiga... mis tähendab, et üsna keeruline on mõnda lugu kontekstist välja tõsta või esile tuua. Vast ainult «Ephedrine Logic» ja «Creation Crucifixion». Kõikse erandlikum on vast «Carol's Fascination», mis mõjub ka kõikse optimistlikumalt. Kõige njuorderlikuma loo tiitel läheb aga laulule «Time Made Dogs Of Us».

Sümpaatne on, et albumil pole praktiliselt n-ö täitematerjali. Iga lugu on oma kohta väärt, kuigi mõned jäävad ülitugevate naabrite kõrval siiski pisut kahvatumaks. Aga see on vaid siis, kui võrdled neid omavahel.

Hindeks olev viis ehk ei näitagi albumi tõelist taset, aga ütlen, et tegu on ühe mu uue lemmikbändiga ning kuigi ma olen seda albumit kümne kuu jooksul kuulanud ligi sada korda, ei ole see mind siiani ära tüüdanud. Mulle sobib!

* * * * *

Din [A] Tod wõrgus: MySpace, Vampirefreaks ja Discogs ning intervjuu.