Rezurex - Psycho Radio

Rezurex

Psycho Radio

Fiend Force Records

Formaat: CD
Aeg: 47.16
Ilmus: 29. aprill 2008


Lood:

1. Walk On The Edge
2. Tonight
3. Psycho Radio
4. Graveyard Girl
5. Dead World
6. Zombie Town
7. Blue Kiss
8. Vampira Calling
9. Armageddon
10. Cemetery Tears
11. The Untold
12. Restless
13. Not From Heaven

Rezurex on stiililt õuduspunk (horrorpunk), vähemasti olen ma neid kõikse rohkem kohanud õuduspungi kogumikel. Ja eks viitavad laulude pealkirjadki õuduspungile. Oma osa saavad bändi muusikast aga psychobilly, rockabilly ja isegi surfimusa austajad... tavapungid ja muidu gootikud kah.

«Psycho Radio» on bändi teine album ning sellele on omased kõik õuduspungi head ja vead. Heade asjade alla läheb kirja korralik tempo, kohustuslik kontrabass, pungilik hoog, teatava nihkega tekstid... vigade alla liigitaks pisut pehme laulmismaneeri ja liigse innustumise rockabillyst ja vanast rock'n'rollist. Loomulikult on see heade/vigade loend subjektiivne, sest bänd ei varjagi oma teadlikku innustumist vanast rock'n'rollist.

Pisut pretensioonitu «Walk On The Edge» tõmbab plaadi kohe hästi käima ning kuigi «Tonight» algab ballaadina, ei ole see laul seda mitte... tempo läheb peale introt kohe üles ning kuulaja ongi saanud selle albumi esimese tipploo.

«Psycho Radio» on liialt palju rock'n'roll ja «Graveyard Girl» pole ka eriline tipptegu. «Dead World» on aga vaat, et albumi kõikse parem lugu üldse, seal on kõik see olemas, mille pärast mulle meeldib õuduspunk üldiselt ja Rezurex konkreetselt!

«Zombie Town» ja «Blue Kiss» on laulud, mis ma umbes pooltel kuulamiskordadel edasi tõstan... noh, et pungist pole haisugi, on vaid rockabilly ja rock'n'roll. «Vampira Calling» läheb põhimõtteliselt samas reas edasi, aga sisaldab ka pisut pungirida ning on ülikõva lugu. Ja sellest loost alates enam tagasilööke ei tule...

«Armageddon» – noh, sedavõrd hoogsat ja lustilist maailmalõppu polegi tükk aega kohanud! «Cemetery Tears» kõlab nii, et nagu oleks miski halav gootik leidnud endas naljasoone ning kontrastina tuleb kohe otsa suisa ähvardav «The Untold». «Restless» ja «Not From Heaven» tempot ei langeta ning nõnda põrutabki kuulaja gaas põhjas plaadi lõpuni.

Kuigi albumil on vajakajäämisi, hindan ma seda kõrgelt. Minuarust on tegu ideaalse auto- või bussisõidu muusikaga meie tatises põhjamaises kliimas... selline ehe killuke Los Angelese täiskuud ja tervendav sõõm magusat laibalehka.

* * * * *

Rezurex wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.