11.2.12
21.10.10
Darkland Fire tulekul
MTÜ Tumemaine Tuli esitleb
neofolk / dark folk / industrial festival
DARKLAND FIRE
Rakvere Rahvamajas
DARKLAND FIRE
Rakvere Rahvamajas
10.12.2010
industrial õhtu
Job Karma industrial õhtu
(Poola, cinematic transambient / postindustrial)
koduleht ja MySpace
Gerechtigkeits Liga
(Saksamaa, old school industrial)
MySpace
Flint Glass
(Prantsusmaa, cinematic dark electronica)
koduleht ja MySpace
Against The Day
(Eesti, drone ambient)
koduleht
11.12.2010
neofolk / dark folk õhtu
Sieben neofolk / dark folk õhtu
(Suurbritannia, neofolk / neoclassical)
koduleht ja MySpace
:Of The Wand And The Moon:
(Taani, neofolk / dark folk)
koduleht ja MySpace
Solblot
(Rootsi, experimental folk)
koduleht ja MySpace
Festival DARKLAND FIRE on Rakvere PÖFFi kinematograafilise muusika eriprogramm.
Uksed mõlemal õhtul kl 20.00.
Piletid
kuni 21.10.2010 kahe õhtu pääse Piletilevi müügikohtades ja inetrnetis või e-pilet pangaülekandega 285 EEK / 18,2 EUR
22.10 – 9.12.2010 kahe õhtu pääse Piletilevi müügikohtades ja inetrnetis või e-pilet pangaülekandega 395 EEK / 25,3 EUR
10.12.2010 kahe õhtu pääse Piletilevi müügikohtades ja inetrnetis 500 EEK / 32 EUR
e-pileti ostmiseks täpsema info saamiseks saada meil darklandfire@gmail.com
Festivali ajal ja ukselt 2 õhtu pilet 500 EEK / 32 EUR ja ühe õhtu pilet 300 EEK / 20 EUR
Festivali koduleht
Palun levitage sõna maal, õhus ja merel ning muidugi tulge ise ka kohale!
18.8.10
Diorama - Cubed
Diorama
Cubed
Accession Records
Formaat: CD + Bonus CD / Ltd. Box
Aeg: 67.44 + 24.23
Ilmus: 19. märts 2010
Lood:
Cubed
Bonus CD - Shadow Play
«Cubed» on Diorama seitsmes stuudioalbum ning ilmus see kahes versioonis: tavaline valge kaanepildiga ning limiteeritud tiraažiga karbis, kus lisaks ka boonus CD «Shadow Play».
Põhiplaadi esimeseks lauluks on singlilugu «Child Of Entertainment» ning edasi üha hoogsamaks ja isegi karmimaks läheb. Karmiks muidugi Diorama enda mõõtkavas.
Paari loo ajal tulid isegi vanad n-ö futubändid meelde. (Võimalik, et see on vaid minu aju ja tajude omapära, laul «Ignite» tõi mulle küll ühe U-tähelise Viini-ihaleja meelde.)
Aga kuna mul on Diorama viimasest kuulamisest hulk aega möödas, siis mõjus album alguses ootamatult hoogsana, sest minu mäletamist mööda oli bänd pigem selline rahulik ja melanhoolne. Tõsi, mingil hetkel meenus ka mitu kiiremat vanemat laulu ning harjusin kah vist rohkem asjaga ning see võõriku ootamatuse moment kadus. Ka läks plaat lõpupoole rahulikumaks.
Ma ei saaks öelda, et album oleks selline kohe haakiv ja meeldiv, aga praegu mängib see vist juba neljandat ringi järjest ning üha paremaks läheb.
Maksimumhinne oleks aga siiski jäänud tulemata, kui poleks olnud boonusplaati «Shadow Play».
See viielooline lisa on tegelikult täiesti omaette üksus ning oleks kannatanud ka eraldi ilumtamist. Viis rahulikku ja mõtlikku lugu, mis kenasti täiendavad põhialbumit ning panevad kogu üritusele kenasti krooni pähe.
Diorama wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.
Cubed
Accession Records
Formaat: CD + Bonus CD / Ltd. Box
Aeg: 67.44 + 24.23
Ilmus: 19. märts 2010
Lood:
Cubed
- Child Of Entertainment
- Acid Trip
- Ignite
- Gone Gone Gone
- Cubed
- Apocalypse Later
- Record Deal
- My Counterfeit
- Refugee
- Alpha Animal Complex
- Golden Boy
- Lord Of The Lies
- Stereotype
Bonus CD - Shadow Play
- Stuckkato
- Batteries
- The Hunt
- Jericho Beach
- Shadow Play
«Cubed» on Diorama seitsmes stuudioalbum ning ilmus see kahes versioonis: tavaline valge kaanepildiga ning limiteeritud tiraažiga karbis, kus lisaks ka boonus CD «Shadow Play».
Põhiplaadi esimeseks lauluks on singlilugu «Child Of Entertainment» ning edasi üha hoogsamaks ja isegi karmimaks läheb. Karmiks muidugi Diorama enda mõõtkavas.
Paari loo ajal tulid isegi vanad n-ö futubändid meelde. (Võimalik, et see on vaid minu aju ja tajude omapära, laul «Ignite» tõi mulle küll ühe U-tähelise Viini-ihaleja meelde.)
Aga kuna mul on Diorama viimasest kuulamisest hulk aega möödas, siis mõjus album alguses ootamatult hoogsana, sest minu mäletamist mööda oli bänd pigem selline rahulik ja melanhoolne. Tõsi, mingil hetkel meenus ka mitu kiiremat vanemat laulu ning harjusin kah vist rohkem asjaga ning see võõriku ootamatuse moment kadus. Ka läks plaat lõpupoole rahulikumaks.
Ma ei saaks öelda, et album oleks selline kohe haakiv ja meeldiv, aga praegu mängib see vist juba neljandat ringi järjest ning üha paremaks läheb.
Maksimumhinne oleks aga siiski jäänud tulemata, kui poleks olnud boonusplaati «Shadow Play».
See viielooline lisa on tegelikult täiesti omaette üksus ning oleks kannatanud ka eraldi ilumtamist. Viis rahulikku ja mõtlikku lugu, mis kenasti täiendavad põhialbumit ning panevad kogu üritusele kenasti krooni pähe.
* * * * *
Diorama wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.
26.12.09
Sampler - Excelsis: A Dark Noël
Sampler
Excelsis: A Dark Noël
Projekt Records
Formaat: CD
Aeg: 61.26
Ilmus: 1995
Lood:
Rokirahva ja üldse alternatiivsemate tegelaste jaoks on jõulud üks omajagu tüütu ning samas vastikult imal ja (võlts)vaga aeg. Kui muul ajal on võimalik üldiselt üsna hästi vastuvoolu ujuda, siis jõulude ajal on seda ka kõige radikaalsematel tegelastel vägagi raske teostada. Kõikse hullem on, et praktiliselt pole pääsu jõululauludest... eriti nende rahamaiatest ja üliimalatest töötlustest. Olgem ausad, et ega algsel kujul ju paljud jõululaulud nii imalad ja vagad polegi... vastupidi... paljud on üsna karged...
Ja siis ongi nõnda juhtunud, et kui neist jõululauludest pääsu pole... et siis on arukam need oma subkultuuri vaimus ära kaverdada ja plaadile pressida... et küll tänulikke kuulajaid jagub...
Kogumik «Excelsis: A Dark Noël» pakub siis jõululohutust ja -kompromissi gooti subkultuuri liikmetele ja nende lähedastele. Võiks täpsustada, et pigem isegi eeterliku ja tumeda ambiendi ja neoklassika austajatele, sest album on üsna tihkelt täidetud undamise ja huugamise ja üleva vokaaliga. Ah, tegelikult on sellel lugusid igale maitsele!
Tüüpilisele jõululaulule kõikse lähemal on vast This Ascension ja nende versioon laulust «Carol of the Bells»... ja see laul pole sellisena üldse halb... ma pean seda vist isegi antud bändi parimaks looks üldse.
Üsna jõululikud on ka Thanatos ja nende «The First Noël» ning Faith and the Muse ja nende «A Winter Wassail».
Ülejäänud lugude puhul võib tavakuulaja päris peletatud saada, eriti näiteks deathrocki enam kui elujõulise esiema Eva O ekstaatiline «O Holy Night» võib kehvema pidamisega tegelasel ikka põhja alt ära lüüa. Ma parem ei räägi sellest, et Autopsia «Stille Nacht (gRAVE Remix)» on täpselt just see, et mida pealkiri lubab... et otsekui hauas läbi paksu mullakihi kuuled, et kuidas kusagil eemal pühast ööst lauldakse. Või siis lovesliescrushing ja lumetormi eksinud aisakellad... või Attrition ja kirstukaant kääksutav «Silent Night»...
Muud lood jäävad radikaalsemate versioonide ja jõululike töötluste vahele ning kogumiku teist ja üheksandat laulu saab ka kuulata, kui klõpsata vastavale pealkirjale.
Kokkuvõtvalt ütleks, et kuigi kogumik «Excelsis: A Dark Noël» pole mul miski lemmikplaat ning kuigi sellel pole ühtegi megahitti, on tegu siiski maksimumhinnet vääriva tootega. «Excelsis: A Dark Noël» on suurepärane näide sellest, kuidas tervik on täiuslikum ja enam väärt kui mistahes selle osa... ning tervikuna on see album tõesti verstapost tumeda muusika ajaloos ja kuulamist väärt saavutus isegi tänapäeval.
«Excelsis: A Dark Noël» wõrgus: Projekt: darkwave, Last.fm ja Discogs.
Excelsis: A Dark Noël
Projekt Records
Formaat: CD
Aeg: 61.26
Ilmus: 1995
Lood:
- Arcanta - Carol of the Bells
- Love Spirals Downwards - Welcome Christmas
- FuchiKachis Ethu - Oh Come All Ye Faithful
- This Ascension - Carol of the Bells
- Area - O Come Emmanuel
- Thanatos - The First Noël
- lovesliescrushing - Jingle Bells (Snowblower)
- Balderas & Osborn - What Child is This?
- black tape for a blue girl - Chanukkah, Oh Chanukkah
- Sorrow - The Little Drummer Boy
- Lycia & The Unquiet Void - We Three Kings
- Eva O - O Holy Night
- Faith and the Muse - A Winter Wassail
- Autopsia - Stille Nacht (gRAVE Remix)
- Attrition - Silent Night
Rokirahva ja üldse alternatiivsemate tegelaste jaoks on jõulud üks omajagu tüütu ning samas vastikult imal ja (võlts)vaga aeg. Kui muul ajal on võimalik üldiselt üsna hästi vastuvoolu ujuda, siis jõulude ajal on seda ka kõige radikaalsematel tegelastel vägagi raske teostada. Kõikse hullem on, et praktiliselt pole pääsu jõululauludest... eriti nende rahamaiatest ja üliimalatest töötlustest. Olgem ausad, et ega algsel kujul ju paljud jõululaulud nii imalad ja vagad polegi... vastupidi... paljud on üsna karged...
Ja siis ongi nõnda juhtunud, et kui neist jõululauludest pääsu pole... et siis on arukam need oma subkultuuri vaimus ära kaverdada ja plaadile pressida... et küll tänulikke kuulajaid jagub...
Kogumik «Excelsis: A Dark Noël» pakub siis jõululohutust ja -kompromissi gooti subkultuuri liikmetele ja nende lähedastele. Võiks täpsustada, et pigem isegi eeterliku ja tumeda ambiendi ja neoklassika austajatele, sest album on üsna tihkelt täidetud undamise ja huugamise ja üleva vokaaliga. Ah, tegelikult on sellel lugusid igale maitsele!
Tüüpilisele jõululaulule kõikse lähemal on vast This Ascension ja nende versioon laulust «Carol of the Bells»... ja see laul pole sellisena üldse halb... ma pean seda vist isegi antud bändi parimaks looks üldse.
Üsna jõululikud on ka Thanatos ja nende «The First Noël» ning Faith and the Muse ja nende «A Winter Wassail».
Ülejäänud lugude puhul võib tavakuulaja päris peletatud saada, eriti näiteks deathrocki enam kui elujõulise esiema Eva O ekstaatiline «O Holy Night» võib kehvema pidamisega tegelasel ikka põhja alt ära lüüa. Ma parem ei räägi sellest, et Autopsia «Stille Nacht (gRAVE Remix)» on täpselt just see, et mida pealkiri lubab... et otsekui hauas läbi paksu mullakihi kuuled, et kuidas kusagil eemal pühast ööst lauldakse. Või siis lovesliescrushing ja lumetormi eksinud aisakellad... või Attrition ja kirstukaant kääksutav «Silent Night»...
Muud lood jäävad radikaalsemate versioonide ja jõululike töötluste vahele ning kogumiku teist ja üheksandat laulu saab ka kuulata, kui klõpsata vastavale pealkirjale.
Kokkuvõtvalt ütleks, et kuigi kogumik «Excelsis: A Dark Noël» pole mul miski lemmikplaat ning kuigi sellel pole ühtegi megahitti, on tegu siiski maksimumhinnet vääriva tootega. «Excelsis: A Dark Noël» on suurepärane näide sellest, kuidas tervik on täiuslikum ja enam väärt kui mistahes selle osa... ning tervikuna on see album tõesti verstapost tumeda muusika ajaloos ja kuulamist väärt saavutus isegi tänapäeval.
* * * * *
«Excelsis: A Dark Noël» wõrgus: Projekt: darkwave, Last.fm ja Discogs.
28.9.09
Derrière Le Miroir - Alibis (teleesinemine)
Üldiselt olen ma oma lemmikute nimetamisega vägagi ettevaatlik, sest mulle tundub, et kui ma mõnda artisti oma lemmikuks nimetan, siis otsekui teeksin ma liiga kõigile neile teistele, keda ma sel hetkel nimetada ei saa...
Derrière Le Miroir on aga selline bänd, mida ma kõhkluseta ikka oma lemmikuks nimetan. Põhjusi mitu. Esiteks pole ükski kiidusõna selle bändi asjus liiast... teiseks pole nad kahjuks kuigi tuntud ja nende looming pole eriti levinud... kolmandaks saan ma neid lemmikuteks nimetada vaid kirjalikult, sest ma pole võimeline seda nime välja hääldama...
Nimest veel. Kõigil bändi plaatidel on see kirjutatud ilma selle rõhumärgita... samas, kui vähegi võimalik, siis nad seda kaldkriipsu kasutavad... kasutan siis ka mina.
«Alibis» on bändi 1993. aastal ilmunud debüütalbumi ava- ja nimilugu ning on lihtsalt üks hästi hea laul. Lihtne, aga kuradima kummitav! Videoklipp pärineb 1994. aasta teleesinemisest RTL-s.
Käesoleval postitusel on ka üks teine eesmärk. Pean silmas, et lisaks hea bändi ja hea laulu ja toreda video promomise. Lugesin bändi kodukalt, et oktoobrist on kolm nende põhialbumit ametlikult allalaetavana taas saadaval: kaks boonuslugudega ja üks ilma. Kuna kogu bändi diskograafia on ammu läbimüüdud, siis (vähemasti minu jaoks) on see küll hea uudis.
Derrière Le Miroir wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Last.fm ja Discogs.
Derrière Le Miroir on aga selline bänd, mida ma kõhkluseta ikka oma lemmikuks nimetan. Põhjusi mitu. Esiteks pole ükski kiidusõna selle bändi asjus liiast... teiseks pole nad kahjuks kuigi tuntud ja nende looming pole eriti levinud... kolmandaks saan ma neid lemmikuteks nimetada vaid kirjalikult, sest ma pole võimeline seda nime välja hääldama...
Nimest veel. Kõigil bändi plaatidel on see kirjutatud ilma selle rõhumärgita... samas, kui vähegi võimalik, siis nad seda kaldkriipsu kasutavad... kasutan siis ka mina.
«Alibis» on bändi 1993. aastal ilmunud debüütalbumi ava- ja nimilugu ning on lihtsalt üks hästi hea laul. Lihtne, aga kuradima kummitav! Videoklipp pärineb 1994. aasta teleesinemisest RTL-s.
Käesoleval postitusel on ka üks teine eesmärk. Pean silmas, et lisaks hea bändi ja hea laulu ja toreda video promomise. Lugesin bändi kodukalt, et oktoobrist on kolm nende põhialbumit ametlikult allalaetavana taas saadaval: kaks boonuslugudega ja üks ilma. Kuna kogu bändi diskograafia on ammu läbimüüdud, siis (vähemasti minu jaoks) on see küll hea uudis.
* * * * *
Derrière Le Miroir wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Last.fm ja Discogs.
sildid:
5/5,
Derrière Le Miroir,
teleesinemine,
uudis,
wõrgukraam
22.9.09
Wolfsheim - Once In A Lifetime (videoklipp)
Ilm kisub sügisesse ning kodus miskite sünt(h)eetiliste videode kogumikku vaadates tundus see klipp enam kui kohane olevat... just selline taevas...
Eks laul ole siiski millestki muust ja selle muu pärast kannatab see laul ka rohkem kui korra kuulamist. Wolfsheim oli ju tore bänd ning nende albumilt «Spectators» (1999) pärinev laul «Once In A Lifetime» polnud ju paha laul... mitte küll nende loomingu absoluutne tipp... seal lähedal aga küll...
Video on samuti suurepärane... see nukrus on nii ehe ja hingeminev...
Wolfsheim wõrgus: ametlik koduleht, Last.fm, Wikipedia ja Discogs.
Eks laul ole siiski millestki muust ja selle muu pärast kannatab see laul ka rohkem kui korra kuulamist. Wolfsheim oli ju tore bänd ning nende albumilt «Spectators» (1999) pärinev laul «Once In A Lifetime» polnud ju paha laul... mitte küll nende loomingu absoluutne tipp... seal lähedal aga küll...
Video on samuti suurepärane... see nukrus on nii ehe ja hingeminev...
* * * * *
Wolfsheim wõrgus: ametlik koduleht, Last.fm, Wikipedia ja Discogs.
19.8.09
Zeitgeist Zerø - Party For One (videoklipp)
Laul «Party For One» oli just see lugu, mis pani mind bändi Zeitgeist Zerø albumit «Dead To The World» (2009) tähelepanelikumalt kuulama. Noh, et see vajalik konks...
Jutu mõte siis selles, et laul on võrratu! Video kahjuks mitte. Videoklipi põhiliseks puuduseks see, et seal pole midagi eriti vaadata... iseküsimus, et kui see pilt oleks miskil seinasuurusel ekraanil ja tuleks siis miski liikuva visuaaltapeedina. Kahjuks mul sellist ekraani pole ning sestap saab videoklipp kahe... et laul ise viievääriline oli, siis võib kogu kompotile kolme ära panna...
Zeitgeist Zerø wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Last.fm, VampireFreaks, Wikipedia ja Discogs.
Jutu mõte siis selles, et laul on võrratu! Video kahjuks mitte. Videoklipi põhiliseks puuduseks see, et seal pole midagi eriti vaadata... iseküsimus, et kui see pilt oleks miskil seinasuurusel ekraanil ja tuleks siis miski liikuva visuaaltapeedina. Kahjuks mul sellist ekraani pole ning sestap saab videoklipp kahe... et laul ise viievääriline oli, siis võib kogu kompotile kolme ära panna...
* * * * *
Zeitgeist Zerø wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Last.fm, VampireFreaks, Wikipedia ja Discogs.
Subscribe to:
Posts (Atom)