Din [A] Tod - The Sound Of Crash

Din [A] Tod

The Sound Of Crash

Out of Line

Formaat: CD
Aeg: 66.14
Ilmus: 9. november 2007


Lood:

1. The Sound Of Crash
2. Ephedrine Logic
3. Jean Sans Peur
4. Carol's Fascination
5. Creation Crucifixion
6. Tragic Blue
7. Time Made Dogs Of Us
8. Living Dead
9. Friedberg
10. Buildings (Babylon Rebuilt)
11. Margarita
12. Living Dead (Demo Version)

Din [A] Tod ja nende esikalbum «The Sound Of Crash» oli minul üks eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse suurimaid üllatajaid ja meeldivamaid elamusi.

Kuulsin neid ühel kogumikul ja olin kohemaid kadunud hing... kartes samas, et ega terve album nii hea olla ei saa. Sai ikka küll!

Tegu siis minimaalelektroonikat viljeleva trioga Berliinist, mille liikmed on tunnistanud endi mõjutajate seas ka bändi New Order. Tõsi ta on, et see njuorderlik bass pulseerib nende lugudes ikka enam kui sageli. Samas ei saa bändi kuidagi nimetada miskiks klooniks, sest nende lugudes on palju selliseid asju, mis New Orderi liikmetele ka nende kõige segasemates unenägudes ei viirastuks. Noh, et New Order on siiski XX sajandi 80ndate bänd, Din [A] Tod on aga ilmselgelt XXI sajandi tegija. Ja kui eeskuju on enam-vähem üheselt kitarribänd, siis austaja on ilmne elektroonikakollektiiv. Loomulikult ei maksa New Orderi fännidel tormata nüüd kohe Din [A] Tod albumit otsima, sest pettumus võib olla ränk.

Mina kuulsin mitmes loos ka ühenduse Phillip Boa & The Voodooclub tugevat mõju... kuid põrgu need mõjud...

Kindlasti ei taha ma väita, et Din [A] Tod on ebaoriginaalne ja oma nägu mitteomav bänd. Vastupidi, kui oled mõnda lugu kuulnud, siis tunned ka teised üsna kenasti ära.

Albumi kiituseks tuleb öelda, et tegu on tõelise tervikalbumiga... mis tähendab, et üsna keeruline on mõnda lugu kontekstist välja tõsta või esile tuua. Vast ainult «Ephedrine Logic» ja «Creation Crucifixion». Kõikse erandlikum on vast «Carol's Fascination», mis mõjub ka kõikse optimistlikumalt. Kõige njuorderlikuma loo tiitel läheb aga laulule «Time Made Dogs Of Us».

Sümpaatne on, et albumil pole praktiliselt n-ö täitematerjali. Iga lugu on oma kohta väärt, kuigi mõned jäävad ülitugevate naabrite kõrval siiski pisut kahvatumaks. Aga see on vaid siis, kui võrdled neid omavahel.

Hindeks olev viis ehk ei näitagi albumi tõelist taset, aga ütlen, et tegu on ühe mu uue lemmikbändiga ning kuigi ma olen seda albumit kümne kuu jooksul kuulanud ligi sada korda, ei ole see mind siiani ära tüüdanud. Mulle sobib!

* * * * *

Din [A] Tod wõrgus: MySpace, Vampirefreaks ja Discogs ning intervjuu.

The Birthday Massacre - Looking Class (videoklipp)

Kirjutasin just bändi The Birthday Massacre EP-st «Looking Glass» ning mainisin, et plaadil oli eraldi boonusena laulu «Looking Glass» videoklipp. Kuna see oli miskis jubedas formaadis, siis panen siia hoopis lingi bändi enda poolt üleslaetud failile.

* * * * *

The Birthday Massacre wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Last.fm, Vampirefreaks, Wikipedia ja Discogs.

The Birthday Massacre - Looking Glass

The Birthday Massacre

Looking Glass

Metropolis Records

Formaat: CDEP
Aeg: 32.27
Ilmus: 6. mai 2008


Lood:

1. Looking Glass
2. Falling Down (Crawling Pulse Mix By theSTART)
3. Shiver
4. Red Stars (Lukewarm Lover Mix By Il Attire)
5. Nowhere (Instrumental)
6. Red Stars (Space Lab Mix By Dean Garcia)
7. Weekend (NYC77 Mix By Dave Oglivie & Matthew Moldowan)
8. I Think We're Alone Now
9. Looking Glass (Video)

EP «Looking Glass» sobib kas juhukuulujale või siis bändi The Birthday Massacre padufännile. Mina ei kuulu kumbagi gruppi ning sellest tulenevalt siis ka rahulolematus ja hinne.

Ei, The Birthday Massacre meeldib mulle väga ning nende albumit «Violet» (2004) pean ülikõvaks saavutuseks... kahjuks on see album minu jaoks ka bändi etalon ning seetõttu mõjus EP «Looking Glass» ikka üsna võõrikult. Olgu, ma annan aru, et EP pole album ning EP-sse tuleb suhtuda kuidagi teisiti.

Alustaks siis plaadi algusest...

Esimene lugu on «Looking Glass», hitimaiguline laul albumilt «Walking With Strangers» (2007) ning eks selle pärast ka antud EP tehti. Samalt albumilt pärinevad ka kõikide remiksitid lugude algversioonid.

Remikside taset on mul raske hinnata, sest theSTART ja Il Attire on minu jaoks tundmatud bändid. Il Attire tehtu jättis mulle sümpaatsema mulje, aga siin pigem põhjuseks see, et «Red Stars» meeldib mulle ka originaalina rohkem kui «Falling Down». Ka Dean Garcia tehtu meeldis mulle rohkem kui Dave Oglivie ja Matthew Moldowani tehtu, aga siin on samuti mängus pigem see originaalversioonide meeldimus.

Lisaks hitile ja neljale remiksile on EP-l ka veel kolm veidrust: seniilmumata «Shiver», lauluta «Nowhere» (huvitav, et kus see lauluga oli, mitte ei meenu) ja kaver laulust «I Think We're Alone Now». Kaveri algversiooni 1967. aastast pole ma kuulnud, samuti pole ma kuulnud mitmeid hilisemaid kavereid sellestsamast loost... tundub, et ei tahagi...

Eraldi boonusena veel ka laulu «Looking Glass» videoklipp.

Hinne kolm tuleb just selle eest, et mulle on tohutult vastukarva EP «Looking Glass» teatav kerglane kõla ja üleüldine häppilisus. Mäletan, et esimesel kuulamisel üle avaloo vastu ei pidanudki, hiljem on nahk paksemaks läinud, aga erilist elamust pole ikka saanud. Kuulatav ja huvitav, kuid mitte kuigi hea.

* * * * *

The Birthday Massacre wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Last.fm, Vampirefreaks, Wikipedia ja Discogs.

Clive's Camera (fännivideo)

Antud videoklipp on avalikuks meeldetuletuseks, et ma kirjutaks filmist «Gypsy 83» (2001).

Taustal kõlavat laulu «Severance» esitab Bauhaus, mitte Dead Can Dance, kelle lugu see originaalis oli. Seesama kaverversioon on ka filmi heliribal.

Extreme Traumfänger 7

Sampler

Extreme Traumfänger 7

UpScene

Formaat: CD
Aeg: 79.27
Ilmus: 7. märts 2008


Lood:

1. Qntal - Departir
2. Kirlian Camera - No One Remained
3. Unheilig - Sei Mein Licht
4. Staubkind - Wenn Du Schlafst
5. Christian Death - Angels And Drugs
6. Arcana - Incisible Motions
7. Din [A] Tod - Carol's Fascination
8. Miriam - I Look Around
9. James D. Stark - Ready
10. John Alexander Ericson - Sophia In Another Country
11. Chandeen - Welcome The Still
12. Untoten - Das Kabinett
13. Irrlicht - Bilderbuch
14. Sepia - Melancholie
15. Stillste Stund - Tiefenritt
16. In My Rosary - Just Like You
17. Ext!ze - La Ballerine Est Morte

Kogumik nagu kogumik ikka! On tuntuid esitajaid, on tundmatuid. On häid lugusid, on viletsamaid... õnneks ühtegi päris vastikut pole. Leidsin ka mõned uued nimed ja muutsin arvamust mõnest esitajast.

Qntal, Kirlian Camera ja Christian Death olid kindlad nimed ning ei valmistanud nad ka seekord pettumust.

Din [A] Tod on vinge uus tegija, aga ise oleks nende esikalbumilt valinud mõne teise loo. Ei, «Carol's Fascination» pole paha lugu, aga jätab bändist lihtsalt ühekülgse ja liialt njuorderliku mulje

Irrlicht muutus minu jaoks millekski enamaks kui lihtsalt nimi. Samuti kavatsen ma süvendada omi teadmisi teemal Stillste Stund.

Huvitavalt melanhoolne oli James D. Stark ja meelde jäi ka pisut nikkeivilik John Alexander Ericson. Mõlemalt mehelt tahaks rohkem lugusid kuulda.

Kogumiku kõrghetk oli siiski In My Rosary ja nende kaver loost «Just Like You». Originaalis esitas seda Derrière Le Miroir, mis oli In My Rosary kõrvalprojekt. Mulle meeldis juba originaalversioon, aga kaver on veelgi vingem!

Kogumiku ainukeseks miinuseks on tõsiasi, et seda pole kuigi mõnus järjest kuulata, sest tegu on stiililiselt kirju valikuga, mis ei moodusta uut tervikut. Ilmselt ka kõige avarama maitsega kuulaja kerib mitu lugu edasi, sest mõned asjad lihtsalt ei haaku omavahel. Eraldi võttes pole lugudel aga viga midagi ning silmaring saab samuti avardatud.

Uus tume tulemine

Aprillis sai siinsamas blogis kirjutatud, et Tume Tund läheb (ilmselt) suvepuhkusele. Noh, et ametlik versioon oli, et saade läheb suvepuhkusele ja et augustis vaadatakse Raadio Kadi saatekava uuesti üle. Sisimas me Krafinnaga seda juttu ei uskunud ning seetõttu sai ka postituse pealkirja pandud see sulgudes sõna...

Käes on septembri teine pool ning võib tõdeda, et õieti tegime, et ei uskunud, sest keegi raadio juhtkonnast pole meiega pärast aprilli selle saate teemadel isegi rääkinud. Ka oleme takkajärgi kuulnud, et selsamal ajal ja niisamasuguste põhjendustega lõpetati ka (vähemalt) üks teine rokisaade.

Miks nii? Põhjus lihtne: raadios vahetus juhtkond ning uus juhtkond koosneb sellistest lihtsatest inimestest, kes hindavad vaid asju, millest nemad aru saavad. Aru saavad nad aga vähesest! Ilusaks näiteks oleks Krafinna treffeni-teemalise loo «Kohtumispaik Leipzig ehk Wave-Gotik-Treffen» ilmumine Raadio Kadile alluvas ajalehes Oma Saar. Oi kuidas see kirjatükk juhtkonnale ei meeldinud... oi kuidas viriseti... midagi aga otseselt ette heita polnud...

Võib ju arutleda, et kas gooti (või üldse tume) subkultuur on kultuur, aga kui Oma Saar kultuuritoimetaja koha likvideeris ja Krafinna vallandas, siis toodi taas ka see treffeni-lugu etteheitena välja. Näib nõnda, et Raadio Kadi praegusel juhtkonnal lihtsalt puudub igasugune seos kultuuriga. Noh, Krafinna töötab nüüd ajalehes Meie Maa ning pärast suvepuhkust ärkab ka see blogi taas elule...

Kuna saadet enam pole, siis hakkavad siin ilmuma kirjutised plaatidest, üritustest, filmidest jne. Loomulikult vaid sellistest, mis haakuvad blogi teemaga.

Teemaks on aga tume, et mitte öelda gootiline subkultuur. Võiks ju otsesõnu öelda, et gooti, aga et see on n-ö moodne sõnakõlks, siis antakse sellele sageli enam kui kummalisi tähendusi, mis pigem hägustavad kui selgitavad.

* * * * *

Foto Krafinnast: Christa Tischler
Foto Ulmegurust: Ene Kallas