31.1.09

Kirlian Camera - Le Printemps Des Larmes

Kirlian Camera

Le Printemps Des Larmes

Discordia

Formaat: 7" / Ltd.
Aeg: 9.16
Ilmus: 1995


Lood:

Side A
  1. Ich Hatt Einen Kameraden
Side B
  1. Outside (Beyond Enif)
  2. Die Hochöfen Des Schmerzes


Kirlian Camera on kollektiiv, mis on oma pika ajaloo jooksul teinud läbi omajagu koosseisu muutusi ning omajagu on muutunud ka kõlapilt ja stiil. Ütleks, et algusaegade futut ei tee nad ilmselt enam kunagi, aga darkwave'i ja morbiidse industriaali vahel kõigub see bänd tänaseni. Noh, et mõni plaat on rohkem ühele poole, mõni teisele.

Singel «Le Printemps Des Larmes» just selline morbiidne, rahulik ja pisut ehk isegi eksperimentaalne. Kõlapildis domineerivad orel ning hüpnootiline ja minimalistlik rütmikude. Kõik kokku kõlab aga üsna morbiidselt ja samas ka suursuguselt.

Kui neid (instrumentaalseid) lugusid kuidagi iseloomustada, siis «Ich Hatt Einen Kameraden» viitab imselgelt laulule, millega saksakeelses maailmas mälestatakse langenud kaaslasi. «Outside (Beyond Enif)» on remix loost «Outside» (albumilt «Schmerz») ning pisut ärevam lugu. «Die Hochöfen Des Schmerzes» viitab aga saksa-prantsuse luuletaja Yvan Golli samanimelisele tekstile ning viib samas selle singli ka üleva lõpuni.

Singlit «Le Printemps Des Larmes» tehti 999 eksemplari ning seda müüdi kollektsionääridele mõeldud karbis, kus see oli lisanduseks bändi albumile «Schmerz». On väidetud, et plaadifirma müüs seda ka eraldi, aga sedasorti väidet olen ma kohanud vaid ühes kirjatükis. Küll aga tehti sellest singlist 2000. aastal uustrükk ning võib-olla pidas kirjatüki autor hoopis seda silmas..?

Kuna antud singel on ilmunud vaid vinüülina, siis on ilmselge, et need lood on mul vaid failidena – ma olen saviplaadid üle elanud ja tagasi ma neid enam ei taha. Ja ega seda singlit kusagilt osta ka pole...

Üks kummaline moment on veel: kõikvõimalikud andmebaasid annavad singli pikkuseks 9.16, mängija näitab mul aga 12.25. Kummaline? Jah, ma tean, et erinevad mängijad näitavad aegu erinevalt, aga tavaliselt on see vahe kusagil paar-kolm sekundit loo kohta, siin on aga kolme loo kohta juba kolm minutit vahet..?


* * * * *


Kirlian Camera wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

29.1.09

New Order - 'Low-life'

New Order

'Low-life'

Qwest Records

Formaat: CD
Aeg: 40.05
Ilmus: 13. mai 1985


Lood:
  1. Love Vigilantes
  2. The Perfect Kiss
  3. This Time Of Night
  4. Sunrise
  5. Elegia
  6. Sooner Than You Think
  7. Sub-culture
  8. Face Up


«'Low-life'» oli ka üks neid albumeid, mille ma haiguse ajal kapipõhjast üles kaevasin. Tõesti hea album on! Hakka või regulaarselt haige olema..?

Kui mõnele (kah asjatundjale) tekitab probleeme albumi väljaandja Qwest Records, siis teadmiseks, et tegu on USA kompaniiga, mis avaldas lombi taga Factory Recordsi asju... vähemasti on enamus me kodus olevat New Orderit just Qwest Recordsi sildiga.

Pean albumit «'Low-life'» vaat et bändi parimaks. Kuigi selleks on ilmselt küll ja küll ka objektiivseid põhjendusi, on minu jaoks albumi headus just lihtsus ja konkreetsus. Kaheksa popplugu, mis on märksa tõsisemad ja süngemad, kui ehk (võhikute jaoks) pisut kerglane kõlapilt arvata lubaks.

Tegelikult on mul üsna raske mõnda lugu eraldi esile tõsta, sest see album on tõesti tervik ning iga lugu on sulakuld.

Kui mind aga miski valiku ette seataks, siis esikoha saaks pisut hüsteeriline «Sunrise», teise üliilus «Elegia» ja kolmanda perfektne popplaul «Sub-culture». Esikolmikusse pääsemise nimel rebib kõvasti ka avalaul «Love Vigilantes», mis minu jaoks on suisa New Orderi tüüplugu.


* * * * *


New Order wõrgus: ametlik koduleht, poolametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

28.1.09

Sampler - Orkus Compilation 46

Sampler

Orkus Compilation 46

Orkus

Formaat: CD
Aeg: 41.23
Ilmus: 16. jaanuar 2009


Lood:
  1. Punto Omega - Humanimal Planet
  2. Necrotronica - Endstation
  3. Rancor Project - Untertan
  4. Abgrundtiefes Dasein - Das Neue Leben
  5. Age of Suffering - Der Schlächter
  6. Verney 1826 - Summer Ends (feat. Anna Aliena)
  7. Necrovulpes - Blitzkrieg
  8. P.K.C. - The Machines
  9. ann-choice - Angry Today
  10. TheCrystalApes - Hold Me


Nimestki näha, et antud kogumik anti kaasa ajakirjaga «Orkus», konkreetselt see siis käesoleva aasta veebruarinumbriga.

«Orkus» on saksakeelne must-valge ajakiri, mis keskendub mulle sobiliku tumeda subkultuuri ja eriti muusika kajastamisele. Viimastel aastatel on iga ajakirjanumbriga kaasas ka CD-plaat ning ajakirjast võib huviline välja lõigata ka vastava ümbrise.

Uuemal ajal on ajakirjaga sageli kaasas olnud ka igasuguseid lisavihikuid. Veebruarinumbriga oli kaasa pandud «Orkus INTIMate», mis vahendab tumeda subkultuuri tegelaste tutvumiskuulutusi. Et siis kenasti tuunitud romantilised pildid, strateegilised mõõdud ning soovid ja tahtmised.

Aga jõuaks parem taas kogumiku enda juurde tagasi...

Avalugu esitav Punto Omega oli ka ainus varemkuuldud nimi ning «Humanimal Planet» oli hea ja agressiivne algus plaadile. Järgnevad Necrotronica ja Rancor Project pole ju halvad tegijad (vähemasti antud materjali põhjal), aga jäävad siiski avaloole alla.

Neljas lugu, mida esitab Abgrundtiefes Dasein, on ilmselt kogumiku kehvem, aga sellele järgneb Age of Suffering ja nende vägagi kõva «Der Schlächter».

Verney 1826 lugu «Summer Ends» on pisut teisest puust ning toob teatavat vaheldust karmi elektroonikasse... võimalik, et põhjuseks on külalisena kaasategava Anna Aliena hääl. Meeldejääv lugu igatahes.

Necrovulpes ja P.K.C. esindavad taas karmi ja elektroonilist liini. Sealjuures on viimatimainitute «The Machines» vägagi vinge lugu.

Plaadi lõpetavad aga kaks pisut teistsugust laulu. «Angry Today», estajaks ann-choice on üsnagi pehmekõlaline synthpop. TheCrystalApes ja nende laul «Hold Me» on vägagi väärikas punkt kogumikule ning on ühtlasi ainus lugu plaadil, kus domineerib kitarr.

Ajakirja «Orkus» kogumike plussiks ja miinuseks on tõsisasi, et põhiliselt on esindatud üsna tundmatud ja algajad artistid. Tore on ju uusi nimesid teada saada ja kohe ka muusikalisi näiteid juurde kuulata. Kahjuks on sageli aga nõnda, et kuuled toredat laulu, aga üldises infotulvas unustad esitaja ning siis hiljem avastad, et tegelikult oled kuulnud jne.

Konkreetselt antud kogumiku plussiks on aga see, et peaaegu kõik lood on enam-vähem samast stiilis ning seetõttu ei teki seda pidevat ümberhäälestamise vajadust. Tohutu pluss on ka, et plaadil pole ühtegi metalli-lugu, et see plaat on sellest katkust puutumata, et kas tõesti saab see gooti metalli hullus mööda..?

Mõtlesingi alguses kõige kõrgema hinde panemisele, aga lugude teatav algajalikkus ei luba siiski neljast rohkem panna. Kuid rõhutan veelkord, et kogumikuna on see antud kogumikesarja üks parimaid plaate viimase paari aasta jooksul.


* * * * *


«Orkus Compilation 46» wõrgus: soovitaks Discogs'i kirjet, sest see oleks kõikse õigem koht edasi harutama hakata.

27.1.09

Psyche - Angel Lies Sleeping

Psyche

Angel Lies Sleeping

SPV Recordings

Formaat: MCD
Aeg: 14.45
Ilmus: 1991


Lood:
  1. Angel Lies Sleeping (Spanish Radio Encore)
  2. Angel Lies Sleeping (Deep House Tango)
  3. Angel Lies Sleeping (Techno Express Zwei)
  4. Ghost (Original Demo)


Olin peaaegu nädala haige ning suure nohu tõttu sain ma kuulata peamiselt muusikat. Kasutasin võimalust ja kaevasin koduseid plaadikappe läbi ja kuulasin vanu plaate. Psyche singel «Angel Lies Sleeping» oli ka üks selliseid.

Omal ajal sai see ostetud üsna juhuslikult... sai teine lisatud tellimusele lihtsalt seetõttu, et summa ümmargusem tuleks, et odavalt sai, et artisti albumid mulle üldiselt meeldisid jne.

Singel polnud samuti paha. Nimiloo kolm versiooni on tegelikult küll üsna sarnased, aga kummalisel kombel see ei häirigi, sest niimoodi võib seda võtta ka ühe pika kolmeosalise loona. Miinuseks on pigem see, et «Angel Lies Sleeping» on liialt popikas lugu.

«Ghost», mille demo ka singlil, on hoopis teisest puust... sünge ja omajagu painav ja häiriv ja just see, mille pärast ma bändi hindan.


* * * * *


Psyche wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, VampireFreaks, Wikipedia ning Discogs.

14.1.09

STandART - Seven Times (videoklipp)



Kuna Läti bänd STandART esineb 9. mail Tallinnas festivalil Body Machine Body, siis tekkis mul õigustatud küsimus, et millega tegu.

Kuulasin ja vaatasin ning otsustasin bändi kõikse popikama video ka siia blogisse riputada.


* * * * *


STandART wõrgus: ametlik koduleht, MySpace ning Discogs.

13.1.09

Body Machine Body

Täna hommikul mängis mul töö taustaks Last.fm-i darkvawe raadio ning mingil hetkel jõudis järg Eesti bändi Suicidal Romance kätte. Huvi pärast vaatasin ka bändi järgmisi esinemisi ja täheldasin, et käesoleva aasta 9. mail esinevad nad festivalil Body Machine Body.



Üritus toimub Tallinnas, rockiklubis Tapper ning tegu on esimese säherduse üritusega Eestis! Minuarust on see pisut vaieldav, aga olgu... ise nad ütlevad: The first dark music festival in Estonia!

Praeguseks on kindlad esinejad: Machine Park (Soome), Lip Service (Rootsi), STandART (Läti) ja Suicidal Romance (Eesti).


* * * * *


Body Machine Body wõrgus: MySpace ja Last.fm.

Rockiklubi Tapper wõrgus: koduleht ja MySpace.

11.1.09

Switchblade Symphony - Clown (videoklipp)



Vaatasin hiljuti ühte filmi ning DVD lisade hulgas oli ka siinolev videoklipp, sest filmi heliribaks olid Switchblade Symphony laulud.

Seda videot vaadates tuleb taas valusalt meelde, et kahjuks on Switchblade Symphony ammu laiali ning kõik see on vaid üks ärev nostalgia.


* * * * *


Switchblade Symphony wõrgus: nostalgiline fännilieht, MySpace, VampireFreaks, Wikipedia ning Discogs.

7.1.09

Terminal Choice - Don't Go

Terminal Choice

Don't Go

Out of Line

Formaat: MCD / Ltd.
Aeg: 13.14
Ilmus: 16. juuni 2006


Lood:
  1. Don't Go
  2. It Doesn't Matter
  3. Devil Daddy (Bad Mama Remix)


Noh, et mis ma siis selle peale ütlen?

Kui ma bändi Terminal Choice viimati kuulasin, siis oli tegu enam kui elektroonilise albumiga. Singel «Don't Go» kõlas aga hoopis teisiti...

Avalooks olev Yazoo kaver kõlas hirmutavalt kitarselt ning jääb kindlasti alla originaalversioonile. «It Doesn't Matter» kõlas aga kui ühe kuulsa m-tähega hevibändi oigamine.

«Devil Daddy (Bad Mama Remix)» on see lugu, mille pärast singel üldse oma punktid teenib. See tuletab mulle samuti üht ja teist meelde, aga lugu on ülikõva ning sestap ei virise kah.

Samas, ega Terminal Choice pole bänd, mida kitarrivingutamise ja -käristamise pärast kuulata... selleks on ikka muud bändid...


* * * * *


Terminal Choice wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

4.1.09

Men Without Hats - The Safety Dance (videoklipp)



Nägin seda videoklippi eile juhuslikult telekas... ning olin üsna rõõmus, et selline tore lugu ja video mulle taas meelde tuletati. Arvasin, et järsku peaks ka teistele meenutama.

Tõsi, kõhklesin alul, et kas see siia blogisse üldse sobib... pisut järgi mõelnuna leidsin, et konkreetselt see lugu sobib küll... suur osa bändi muust loomingust vast mitte...


* * * * *


Men Without Hats wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Ashbury Heights - Ashbury Heights

Ashbury Heights

Ashbury Heights

Not On Label

Formaat: CDR / Demo
Aeg: 36.04
Ilmus: detsember 2005


Lood:
  1. Decent Cancer
  2. Corsair
  3. World Coming Down
  4. Mad
  5. Angora Overdrive
  6. Christ
  7. Remote
  8. Make Shift
  9. Heathen Crossing


Selle demoplaadi nimeks on andmebaasides teinekord märgitud ka «Angora Overdrive». Plaadiümbrisel sellesuunalist märget küll polnud, ainus sealolev nimetus oli Ashbury Heights ning sellest ma postituse pealkirja (ja muude juhtumite) puhul ka juhindun.

Pärimus räägib, et 2005. aasta novembris kohtusid Anders Hagström ja Yasmine Uhlin. Nad said paljudest asjadest ühtemoodi aru ning suur oli tahtmine ka bändi teha. Kuu aega tihedat tööd ning sama aasta detsembris oli neil valmis esimene demo. Seesama, millest on käesolev postitus.

Kui see pärimus kuust ajast tõele vastab, siis võib Rootsi duot Ashbury Heights geeniusteks pidada, sest just sellesama demoplaadi lugusid on neil jätkunud tänaseni ning pole suurt vahet esimese demo ja viimaste professioonaalselt toodetud plaatide vahel.

Laulud «Corsair», «Angora Overdrive» ja «Christ» olid ka nende n-ö ametlikul debüütalbumil «Three Cheers For The Newlydeads» (2007) ning pisut pehmem versioon laulust «World Coming Down» jõudis nende EP-le «Morningstar In A Black Car» (2008).

Ja ega ülejäänud viis lugu kehvemad pole: samahästi oleks võinud nad kogu selle demoga ka n-ö ametliku kommertsdebüüdi teha. Jah, kõlapildis on teatav erinevus... et siis pisut toorem ja primitiivsem, aga samas ka pisut vähem moosisem.

Minul igatahes ei teki küll mingit tõrget, või tahtmist vahet teha, kui ma kuulan seda demoplaati või ametlikke plaate. Demoalbumi omamiseks ja kuulamiseks on ka olulisem põhjus: viis lugu sellelt pole ühelegi n-ö ametlikule plaadile või kogumikule jõudnud.


* * * * *


Ashbury Heights wõrgus: MySpace, Vampirefreaks ning Discogs.