Funhouse - The Second Coming

Funhouse

The Second Coming

M&A Musicart

Formaat: CDEP / Ltd. / Digipack
Aeg: 39.09
Ilmus: 1. detsember 1998


Lood:

1. The Second Coming
2. Forever True
3. Voices (Ever Lasting Trip Version)
4. Dreamtime (Hazy Odd Mix)
5. Body And Soul
6. Over The Hills And Far Away
7. Dreamtime (Irish Dentist Version)
8. Voices (Short)

Funhouse on Rootsi bänd ja ise määratlevad nad oma stiili kui goth'n'roll.

«The Second Coming» on piiratud tiraažiga EP, kus on minuarust bändi ühed parimad lood. Pean eelkõige silmas nimilugu ja laulu «Forever True». Need on sellised palad, et iga gooti bänd oleks uhke, kui oleks need teinud. Omal ajal oli «Forever True» just selline lugu, mille panin mängima siis, kui kodust välja hakkasin minema... noh, et lõi kummi täis ja andis korralikult kiirust ja hoogu. Ise ma seda ei märganudki, aga üks kamraad täheldas, et ma panen alati enne väljaminekut selle laulu mängima.

«Voices» on Funhouse'i esikalbumi «Girls» (1994) avalugu. Neli aastat hiljem pani bänd EP-le sellest kaks uusversiooni: kolmanda loona enam kui kaheksa minutit pika reisuversiooni ja lõpuloona neljaminutilise lühiversiooni. Algversioon oli viimenutiline. Mõlemad töötlused on korralikud lood, kuigi ma lühema mõttekust eriti ei mõika. Pikem versioon on aga ülikõva ja sobivaks sillaks uute lugude ja vanade uusversioonide vahel.

Laul «Dreamtime» oli originaalis albumi «Never Again» (1996) kuues lugu. EP-l nejandana tulev «Dreamtime (Hazy Odd Mix)» on üks paras klubiline klõbin ning kuulub enamjaolt edasitõstmisele. Igav on! «Dreamtime (Irish Dentist Version)» on bändi Rosetta Stone tehtud remiks. On ikka hulga parem, kui see teine, aga Rosetta Stone'i katsetused elektroonika ja masinamuusikaga pole mind kunagi eriti lummanud ning sestap ka see lugu erilist vaimustust minus ei tekita. Plaadi raamatust saab teada, et remiksi nimeks on ka «wHATEver» ja algselt oli nimeks hoopis «Self Raising Mix».

Jäänud on veel kaks kaverit. «Body And Soul» bändi The Sisters Of Mercy repertuaarist ja «Over The Hills And Far Away» bändi The Mission omast. Esimene kõlab origaanilga võrdväärselt ja üsna sarnaselt, teine aga on kõvasti parem kui originaal.

Üldiselt on tegu ülikõva plaadiga, aga laulu «Dreamtime» kaks remiksi on need, mis hinde alla kisuvad – kui kaheksast laulust kaks tuleb edasi tõsta, siis maksimumi ikka anda ei saa.

* * * * *

Funhouse wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Last.fm ning Discogs.

Rabia Sorda - Radio Paranoia

Rabia Sorda

Radio Paranoia

Out of Line

Formaat: MCD / Ltd. / Digipack
Aeg: 28.29
Ilmus: 29. mai 2009


Lood:

1. Radio Paranoia (Initial Transmission)
2. Radio Paranoia (Radio Transmitted By Din [A] Tod)
3. Radio Paranoia (Radio Transmitted By The Synthetic Dream Foundation)
4. While The Devil Laughs
5. What U Get Is What U See (Tannhauser Vs Die-6- Remix)
6. Save Me From My Curse (Keine Angst Mein Freund Remix By Vitam Non Mortem)

Rabia Sorda on Erk Aicrag, kes on tuntud mees ühest teisest Mehhiko rämeda elektroonika bändist. Kuid see teine bänd pole hetkel oluline... käesolevas postituses on oluline vaid Rabia Sorda.

Tegu siis artisti kolmanda plaadiga ning see käsitsinummerdatud singel peaks aimu andma, et ka uus album pole enam mägede taga. Vähemasti on väidetud, et «Radio Paranoia» annab maitseproovi tulevasest albumist.

Kõigepealt siis kolm varianti nimiloost. Esimene on selline hitt, et anna aga minna. Teine, see mille on töödelnud Din [A] Tod, on samuti väga äge... et siis kaks kena bändi on kusagil kokku saanud, et on midagi mõlemast. Kolmas remiks, mille autoriks The Synthetic Dream Foundation, jääb pisut alla kahele esimesele, aga ainult õige pisut.

Vahele siis veel üks uus lugu, mis peaks olema põhiversioonis ning lõppu kaks remiksitud laulu esikalbumilt «Métodos Del Caos» (2006). «What U Get Is What U See», mida kambakesi töötlevad bänd Tannhauser ja dj Die-6- ning debüütsingli nimilooks olnud «Save Me From My Curse», millest hirmuvaba sõbraremiksi on teinud Vitam Non Mortem.

Eks hinne ütleb kõik, aga ikkagi tuleb tunnistada, et kuradi hea on! Alates eilasest lõunast olen seda singlit juba oma viis-kuus korda kuulanud. Toredad pool tundi tihedat andmist! Ja samas omajagu mitmekesine, et ajuti unustad, et tegelikult on see vaid singel.

* * * * *

Rabia Sorda wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Last.fm, Wikipedia ning Discogs.

Nachtmahr - Feuer Frei!

Nachtmahr

Feuer Frei!

Trisol

Formaat: CD / Digipack
Aeg: 45.23
Ilmus: 6. juuni 2008


Lood:

1. Nachtmahr
2. Feuer Frei!
3. Leistung
4. Opferzeit
5. Karussell
6. Mein Name
7. Endzeitstimmung
8. Hochmut
9. Ich Glaube
10. Deus Ex Machina
11. Katharsis

Nachtmahr muutus minu jaoks nimeks pärast seda, kui sain teada, et selle taga on Thomas Rainer, kes ilmselt laiemalt on tuntud kui bändi L'Âme Immortelle meesvokaal.

Selle teadmisega varustatult sai eelmine aasta treffenil Nachtmahr ka laivis ära vaadatud. Tõsi vaatamine eriti ei õnnestunud, sest rütm ja kõik muu ajas saapad kiiresti vihaseks ning oma kümmekond kilo jäi kindlasti sinna kirbutsirkuse põrandale minust maha.

Tegu siis põhiliselt tantsuartistiga... on ju Thomas Rainer ise öelnud, et teda ei huvita, et kas ta publik on elus või surnud... peaasi, et nad tantsiksid.

Plaadi kuulamisel võib see tantsulisus pisut ehk takistuseks saada, tegu on ikkagi instrumentaalse muusikaga, kus ainus vokaal on hüüdlaused ja kõnede sämplingud. Samas, autosõidul ja juhmi tööd tehes on selline pulseeriv muusika iagati abiks!

Kellele tantsumuusika kohe miski tehno või tränaga seondub, siis neile lohutuseks, et Nachtmahr defineerib end ise impeeriumlikku Austria industriaalina.

* * * * *

Nachtmahr wõrgus: MySpace, VampireFreaks, Wikipedia ning Discogs.

Untoten - The Look Of Blasphemie

Untoten

The Look Of Blasphemie

Sonic Malade

Formaat: CD / Digipack
Aeg: 36.58
Ilmus: 26. oktoober 2001


Lood:

1. Strange Inside
2. Die Out By The Sea
3. Summerlove
4. My Lover Is A Ghost
5. Why Do Bats Fall In Love
6. Catnip
7. The Look Of Blasphemie
8. Let Me Love You (In Times Of Pain)
9. Stay
10. Spread Your Wings

Untoten on üsna kummaline Saksa duo. Jah, kuigi laval on sageli rohkem rahvast, on bänd siiski eelkõige Greta Csatlós ja David A. Line. Kummaline on see duo eelkõige seetõttu, et kui vaadata albumite kaasi, siis tundub tegu olevat noore metallurgi märja unelma bändiga... et ristid (sageli tagurpidi), pentagrammid, nunnad, veri, terariistad, (pool)paljad naised jne. Kuigi kestad balanseerivad hea maitse piiril, on sisu siiski rohkem väärt.

Album «The Look Of Blasphemie» on mõneti üsna tüüpiline. Kitši on kaanel küll vähem, aga siiski on... plaadi põhivõlu on õnneks siiski muusika!

Eks seda muusikat on üsna raske kirjeldada, aga ma püüan. David A. Line on kirjutanud muusika ja mängib ka instrumente. Greta Csatlós kirjutas sõnad ja laulab. Muusika on vormilt rokilik, aga sisult elektrooniline... äraseletatuna on mängus rütmimasinad ning plaadil kõlavad kitarrid, klaverid ja klavessiinid on enamjaolt elektroonilist päritolu.

Kogu selle krempli põhivõlu on tegelikult Greta Csatlósi hääl. Ei, mitte vokaalsed võimed, sest need on tegelikult tagasihoidlikud... pigem just pisut lapsiku kõlaga tämber ja tundeline laulumaneer, mida toetavad lahedad muusikalised käigud ja meeldejäävad sõnad.

Eks üsna raske ole mõnda lugu esile tõsta, sest pigem on tegu kontseptuaalse albumiga, kuid romantiline «Die Out By The Sea» ja sellele järgnev peaaegu metalselt agressiivne «Summerlove» moodustavad vägagi laheda ja kontrastse paari. Teise puntrana tuleks ära märkida mängutooslik «Catnip» ning sellele järgnevad nutune «The Look Of Blasphemie» ja sildupõletav «Let Me Love You (In Times Of Pain)».

Aga sai juba öeldud, et tegu on siiski kontseptuaalse albumiga ning tegelikult on lugude esile tõstmine üsna vägivaldne. «The Look Of Blasphemie» on väga terviklik album.

Kui midagi ette heita, siis minuarust oleks üks raju lugu asja veelgi paremaks teinud, aga see on juba selline heast elust tingitud virin... objektiivseks etteheiteks tegelikult põhjust pole.

* * * * *

Untoten wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Nine Inch Nails - Year Zero

Nine Inch Nails

Year Zero

Interscope Records

Formaat: CD / Digipack
Aeg: 63.42
Ilmus: 13. aprill 2007


Lood:

1. Hyperpower!
2. The Beginning Of The End
3. Survivalism
4. The Good Soldier
5. Vessel
6. Me, I'm Not
7. Capital G
8. My Violent Heart
9. The Warning
10. God Given
11. Meet Your Master
12. The Greater Good
13. The Great Destroyer
14. Another Version Of The Truth
15. In This Twilight
16. Zero-Sum

Alustaks kohe ausa ülestunnistusega, et Nine Inch Nails pole kunagi mul eriline lemmik olnud. Jah, ma tunnistan ja tunnustan Trent Reznori teeneid ja saavutusi, aga elamus jääb ikka ja jälle nadiks. Kõikse rohkem häirib mind muidugi teatav ameerikalik lapsemeelsus, mille nõmedaimaks osaks on ka ilmne liialdamine neljatäheliste vägisõnadega.

2007. aasta album «Year Zero» on selles suhtes kuidagi küpsem... vähemasti ei hakanud mul kohe kõrva kriipima neljatähelised sõnad ja noore mehe suguelulised probleemid. Lauldi siiski millestki muust kui artisti väike mina ja selle mured. Olgem ausad, album on üsna poliitiline ning see isegi ei häirinud mind...

Alustasin kuulamist üsna vastumeelselt ning rohkem kohusetundest ja teatavast fikseerimissoovist. Noh, et kuulan bändi järjekordse reliisi ära, et siis on ka sellega selgus majas jne.

Vastupidi ootustele läks album kohe käima, igav ei olnud ja vastu ei hakanud. Kolmanda kuulamise järel olin sunnitud enesele tunnistama, et täitsa on, et Nine Inch Nails on täitsa kuulatav.

Miks siis neli? Noh, nii hea see ka pole ning pärast tosinajagu kuulamisi hakkasid mõned asjad siiski tüütama. Ilmselt pole Nine Inch Nails siiski minu rida. Positiivsemalt tooks välja albumi hüpnootilisuse, et jah on lärmi ja mürglit, aga samas on see kuidagi hüpnootiline ja uinutav. Minuarust ongi album üks pikk lugu, mis pausidega hakitud ning mille osadele on miskipärast pealkirjad pandud. Eraldi ja täieõiguslikeks lugudeks võib pidada ainult introt «Hyperpower!» ja laulu «The Warning».

Igatahes suhtun ma Nine Inch Nailsi pärast albumit «Year Zero» märksa paremini kui varasemalt. Asi seegi!

* * * * *

Nine Inch Nails wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ja Discogs ning sellest albumist Wikipedias.