Hekate - Tempeltänze

Hekate

Tempeltänze

Well Of Urd

Formaat: CD
Aeg: 36.34
Ilmus: 5. juuni 2001


Lood:

1. Traumzeit
2. Tempeltanz I
3. Melancholy
4. Henry M. -A Wild Dream-
5. Tempo Di Lupi
6. Ich Hab Die Nacht Geträumet
7. Mithras' Garden
8. Tempeltanz II
9. Hidden Track

Kuigi Hekate plaat «Tempeltänze» sisaldab üheksa lugu, pole seda siiski iga kord täieõiguslikuks albumiks peetud... on nimetatud suisa EP-ks... tegelikult on see vist siiski lisanduseks albumile «Sonnentanz». Ega asjata neid isegi kord koos välja antud... tõsi, see oli miski eriti väikese tiraažiga toode.

Ilmselt oleks mul arukam olnud kirjutada kõigepealt albumist «Sonnentanz» (2000)... seda enam, et sellest algas ka minu tutvus ja austus selle Saksa bändi asjus. Aga ega blogi saa mingi plaani järgi pidada...

Plaat algab üsna vaikse introga «Traumzeit», mis pigem puhastab kuulaja ning valmistab ta ette. Teisena tulev «Tempeltanz I» on juba see õige asi... et rohkelt kõikvõimalikke löökriistu ning mees ja naine vaheldumisi laulmas. Võimas on.

«Melancholy» – kolmandat lugu oleks raske täpsemalt nimetada, sest minu jaoks on see tõesti melanhoolia absoluutne avaldus. Järgneb aga «Henry M. -A Wild Dream-», irooniline ja küüniline pajatus kellestki Henry M(iller)ist... noh, et püüdsin olla kui Henry M., püüdsin olla härrasmees, püüdsin olla purjus kuulsus...

«Tempo Di Lupi» on instrumentaalne löökpillide orgia ning «Ich Hab Die Nacht Geträumet» rahulik ja üliilus ballaad. «Mithras' Garden» kõlab kui paganlik hümn ning «Tempeltanz II» tõmbab otsad kenasti kokku. Aga plaat mängib miskipärast edasi ja kolme ja poole minuti pärast algab veel üks rahulik tundmatu laul.

Mäletan, et alguses, kui ma seda plaati üsna kohe pärast albumit «Sonnentanz» kuulsin, et siis olin isegi pisut pettunud. Aja jooksul olen hakanud üllitist nimega «Tempeltänze» vägagi hindama ning alla maksimumi ei saa kuidagi panna. Selline omapärane ja maitsekas segu rahvamuusikast, neofolgist, ambiendist, neoklassikast ja millest iganes veel.

* * * * *

Hekate wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Untoten - The Look Of Blasphemie

Untoten

The Look Of Blasphemie

Sonic Malade

Formaat: CD / Digipack
Aeg: 36.58
Ilmus: 26. oktoober 2001


Lood:

1. Strange Inside
2. Die Out By The Sea
3. Summerlove
4. My Lover Is A Ghost
5. Why Do Bats Fall In Love
6. Catnip
7. The Look Of Blasphemie
8. Let Me Love You (In Times Of Pain)
9. Stay
10. Spread Your Wings

Untoten on üsna kummaline Saksa duo. Jah, kuigi laval on sageli rohkem rahvast, on bänd siiski eelkõige Greta Csatlós ja David A. Line. Kummaline on see duo eelkõige seetõttu, et kui vaadata albumite kaasi, siis tundub tegu olevat noore metallurgi märja unelma bändiga... et ristid (sageli tagurpidi), pentagrammid, nunnad, veri, terariistad, (pool)paljad naised jne. Kuigi kestad balanseerivad hea maitse piiril, on sisu siiski rohkem väärt.

Album «The Look Of Blasphemie» on mõneti üsna tüüpiline. Kitši on kaanel küll vähem, aga siiski on... plaadi põhivõlu on õnneks siiski muusika!

Eks seda muusikat on üsna raske kirjeldada, aga ma püüan. David A. Line on kirjutanud muusika ja mängib ka instrumente. Greta Csatlós kirjutas sõnad ja laulab. Muusika on vormilt rokilik, aga sisult elektrooniline... äraseletatuna on mängus rütmimasinad ning plaadil kõlavad kitarrid, klaverid ja klavessiinid on enamjaolt elektroonilist päritolu.

Kogu selle krempli põhivõlu on tegelikult Greta Csatlósi hääl. Ei, mitte vokaalsed võimed, sest need on tegelikult tagasihoidlikud... pigem just pisut lapsiku kõlaga tämber ja tundeline laulumaneer, mida toetavad lahedad muusikalised käigud ja meeldejäävad sõnad.

Eks üsna raske ole mõnda lugu esile tõsta, sest pigem on tegu kontseptuaalse albumiga, kuid romantiline «Die Out By The Sea» ja sellele järgnev peaaegu metalselt agressiivne «Summerlove» moodustavad vägagi laheda ja kontrastse paari. Teise puntrana tuleks ära märkida mängutooslik «Catnip» ning sellele järgnevad nutune «The Look Of Blasphemie» ja sildupõletav «Let Me Love You (In Times Of Pain)».

Aga sai juba öeldud, et tegu on siiski kontseptuaalse albumiga ning tegelikult on lugude esile tõstmine üsna vägivaldne. «The Look Of Blasphemie» on väga terviklik album.

Kui midagi ette heita, siis minuarust oleks üks raju lugu asja veelgi paremaks teinud, aga see on juba selline heast elust tingitud virin... objektiivseks etteheiteks tegelikult põhjust pole.

* * * * *

Untoten wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Helium Vola - Omnis Mundi Creatura

Helium Vola

Omnis Mundi Creatura

Chrom Records

Formaat: MCD / Ltd.
Aeg: 19.38
Ilmus: 11. juuni 2001


Lood:

1. Omnis Mundi Creatura (Album Version)
2. Minne Und Treue
3. Fama Tuba
4. Omnis Mundi Creatura (Radio Version)

Singel «Omnis Mundi Creatura» oli Helium Vola esikalbumi tutvustuseks. Esimene ja kolmas lugu olid ka esikalbumil, teine ja neljas lugu on vaid sellel... tõsi hiljem on need siiski ka kogumikele jõudnud.

Tegu on väärika plaadiga ning kindlasti andis see ka suurepärase maigu mõned kuud hiljm ilmunust esikalbumist... edasine on aga juba ajalugu...

Kellele aga nimi Helium Vola tõesti midagi ei ütle, siis allpool on link fänni tehtud MySpace'i lehele ning seal on kaks lugu neljast ju sellesama singli materjal.

* * * * *

Helium Vola wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, VampireFreaks, Wikipedia ning Discogs.

L'Âme Immortelle - Judgement

L'Âme Immortelle

Judgement

Trisol

Formaat: MCD
Aeg: 16.26
Ilmus: 29. juuni 2001


Lood:

1. Judgement (Club Edit)
2. Redemption (Exclusive Track)
3. Rearranging (Nox Remix)
4. Judgement (Album Version)
5. Final Oath (Demo Song 97)

Mini-CD (või oleks õigem öelda maksi-singel) «Judgement» on omamoodi lisanduseks 2001. aasta alguses ilmunud albumile «Dann Habe Ich Umsonst Gelebt», sest just sealt pärinevad laulud «Judgement» ja «Rearranging».

Plaati alustab nimiloo klubilisem ja tantsulisem versioon, remiksijaks L'Âme Immortelle ise. Kui võrrelda seda neljanda loona oleva albumiversiooniga, siis võiks öelda, et ega eriti vahet pole.

Teiseks looks olev eksklusiivne ja tantsuline «Redemption» on üks peamisi põhjusi, miks antud mini-CD oluline on. «Rearranging», mida on remiksinud Siechtum, on vägagi tõsine tükk. Demo «Final Oath» on samuti tihke ja agressiivne lugu.

Kõikse kummalisem ongi, et mulle meeldivad kõik lood peale nimiloo ja selle remiksi... oleks singel koosnenud vaid lugudest 2, 3 ja 5... siis oleks siit kindlasti maksimumhinne tulnud.

«Judgement» lihtsalt on laul, mille võlu jääb mulle hoomamatuks... kuigi, klubiline variant juba peaaegu on...

* * * * *

L'Âme Immortelle wõrgus: ametlik koduleht, fännileht, MySpace, Vampirefreaks, Wikipedia ning Discogs.