New Order - The Perfect Kiss (videoklipp)

Kirjutasin neljapäeval bändi New Order albumist «'Low-life'» (1985). Selle plaadi teine lugu oli «The Perfect Kiss», mis oli lühem versioon singlil «The Perfect Kiss» ilmunust. Videoklipp on aga pikemast versioonist.

Video autoriks on Jonathan Demme, kes kõige rohkem on vast tuntud filmi «The Silence of the Lambs» (1991) lavastajana. Klipp on hea, eriti kaameratöö, aga maksimumhinnet ei luba panna video pikkus.

Jah, ma saan aru, et New Order tegigi sellist sihilikult monotoonset ja masinlikku muusikat... iseäranis tuli see välja nendes pikkades singliversioonides ning eks antud video ka seda toetab. Lühidalt: ma mõistan, aga päris lõpuni seda videot ei nautida ei suuda.

* * * * *

New Order wõrgus: ametlik koduleht, poolametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

New Order - 'Low-life'

New Order

'Low-life'

Qwest Records

Formaat: CD
Aeg: 40.05
Ilmus: 13. mai 1985


Lood:

1. Love Vigilantes
2. The Perfect Kiss
3. This Time Of Night
4. Sunrise
5. Elegia
6. Sooner Than You Think
7. Sub-culture
8. Face Up

«'Low-life'» oli ka üks neid albumeid, mille ma haiguse ajal kapipõhjast üles kaevasin. Tõesti hea album on! Hakka või regulaarselt haige olema..?

Kui mõnele (kah asjatundjale) tekitab probleeme albumi väljaandja Qwest Records, siis teadmiseks, et tegu on USA kompaniiga, mis avaldas lombi taga Factory Recordsi asju... vähemasti on enamus me kodus olevat New Orderit just Qwest Recordsi sildiga.

Pean albumit «'Low-life'» vaat et bändi parimaks. Kuigi selleks on ilmselt küll ja küll ka objektiivseid põhjendusi, on minu jaoks albumi headus just lihtsus ja konkreetsus. Kaheksa popplugu, mis on märksa tõsisemad ja süngemad, kui ehk (võhikute jaoks) pisut kerglane kõlapilt arvata lubaks.

Tegelikult on mul üsna raske mõnda lugu eraldi esile tõsta, sest see album on tõesti tervik ning iga lugu on sulakuld.

Kui mind aga miski valiku ette seataks, siis esikoha saaks pisut hüsteeriline «Sunrise», teise üliilus «Elegia» ja kolmanda perfektne popplaul «Sub-culture». Esikolmikusse pääsemise nimel rebib kõvasti ka avalaul «Love Vigilantes», mis minu jaoks on suisa New Orderi tüüplugu.

* * * * *

New Order wõrgus: ametlik koduleht, poolametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Din [A] Tod - The Sound Of Crash

Din [A] Tod

The Sound Of Crash

Out of Line

Formaat: CD
Aeg: 66.14
Ilmus: 9. november 2007


Lood:

1. The Sound Of Crash
2. Ephedrine Logic
3. Jean Sans Peur
4. Carol's Fascination
5. Creation Crucifixion
6. Tragic Blue
7. Time Made Dogs Of Us
8. Living Dead
9. Friedberg
10. Buildings (Babylon Rebuilt)
11. Margarita
12. Living Dead (Demo Version)

Din [A] Tod ja nende esikalbum «The Sound Of Crash» oli minul üks eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse suurimaid üllatajaid ja meeldivamaid elamusi.

Kuulsin neid ühel kogumikul ja olin kohemaid kadunud hing... kartes samas, et ega terve album nii hea olla ei saa. Sai ikka küll!

Tegu siis minimaalelektroonikat viljeleva trioga Berliinist, mille liikmed on tunnistanud endi mõjutajate seas ka bändi New Order. Tõsi ta on, et see njuorderlik bass pulseerib nende lugudes ikka enam kui sageli. Samas ei saa bändi kuidagi nimetada miskiks klooniks, sest nende lugudes on palju selliseid asju, mis New Orderi liikmetele ka nende kõige segasemates unenägudes ei viirastuks. Noh, et New Order on siiski XX sajandi 80ndate bänd, Din [A] Tod on aga ilmselgelt XXI sajandi tegija. Ja kui eeskuju on enam-vähem üheselt kitarribänd, siis austaja on ilmne elektroonikakollektiiv. Loomulikult ei maksa New Orderi fännidel tormata nüüd kohe Din [A] Tod albumit otsima, sest pettumus võib olla ränk.

Mina kuulsin mitmes loos ka ühenduse Phillip Boa & The Voodooclub tugevat mõju... kuid põrgu need mõjud...

Kindlasti ei taha ma väita, et Din [A] Tod on ebaoriginaalne ja oma nägu mitteomav bänd. Vastupidi, kui oled mõnda lugu kuulnud, siis tunned ka teised üsna kenasti ära.

Albumi kiituseks tuleb öelda, et tegu on tõelise tervikalbumiga... mis tähendab, et üsna keeruline on mõnda lugu kontekstist välja tõsta või esile tuua. Vast ainult «Ephedrine Logic» ja «Creation Crucifixion». Kõikse erandlikum on vast «Carol's Fascination», mis mõjub ka kõikse optimistlikumalt. Kõige njuorderlikuma loo tiitel läheb aga laulule «Time Made Dogs Of Us».

Sümpaatne on, et albumil pole praktiliselt n-ö täitematerjali. Iga lugu on oma kohta väärt, kuigi mõned jäävad ülitugevate naabrite kõrval siiski pisut kahvatumaks. Aga see on vaid siis, kui võrdled neid omavahel.

Hindeks olev viis ehk ei näitagi albumi tõelist taset, aga ütlen, et tegu on ühe mu uue lemmikbändiga ning kuigi ma olen seda albumit kümne kuu jooksul kuulanud ligi sada korda, ei ole see mind siiani ära tüüdanud. Mulle sobib!

* * * * *

Din [A] Tod wõrgus: MySpace, Vampirefreaks ja Discogs ning intervjuu.