Sampler - Orkus Compilation 47

Sampler

Orkus Compilation 47

Orkus

Formaat: CD
Aeg: 45.27
Ilmus: 19. veebruar 2009


Lood:

1. Letzte Instanz - Komm!
2. Morgenstern - Hameln
3. Ensoph - Splendour & Majesty
4. The Pussybats - Back To The Darkness
5. Werktag - sleep
6. Furton - Teufelswerk
7. S:O:A - Dominiert Schwarz
8. Ebene Ungenau - Draw The Line
9. GENETIC DISORDER - Patientenfick (Club Version)
10. Venuspuls - Träume eines Tiefseeprinzen

On ilmunud muusikaajakirja «Orkus» märtsinumber, millega oli kaasas järjekordne kogumik, järjekorras juba 47-s. Taas oli kaasas ka tutvumisteenuste vihik... huvitav, et kas see hakkab regulaarne olema..?

Kogumik läheb kohe hästi käima Letzte Instanz ja nende «Komm!» on hea algus, selline käre ja saksakeelne. Letzte Instanz on endiselt tasemel!

Teine-kolmas lugu on metall, neist esimene rohkem selline rahvamuusikahõnguline ja teine rohkem korisev. Kumbagi lugu ma väljaspool kogumikku ei kuulaks, aga kogumikul edasi ka ei tõsta...

Neljas laul on ilmselge kogumiku kõrghetk. The Pussybats ja nende «Back To The Darkness» oli selline laul, mida tuli kohe kaks korda järjest kuulata ning olen ka hilisematel kuulamistel seda ikka kohe kaks korda kuulanud. The Pussybats pole minu jaoks uus nimi, et on siin-seal kogumikel ette juhtunud, aga «Back To The Darkness» on teatav uus tase küll.

Werktag on minu jaoks küll täiesti uus nimi, aga laul «sleep» meeldis mulle väga ning tahaks lisa...

Furton ja nende «Teufelswerk» on esimene neist tehnoidsematest lugudest, et täitsa on, aga siiski ei midagi erilist. Edasi siiski tõstma ei pea.

Aga vaat järgmised kolm lugu lähevad küll enamjaolt edasitõstmisele... et natuke algust kuulad ja siis leiad, et kuradi tüütu on!

Viimane lugu on «Träume eines Tiefseeprinzen», esitajaks Venuspuls. Hea rahulik, plaadi lõppu sobib hästi, aga samas ei midagi meeldejäävat.

Et mis siis kokku sai!

Hea ja üllatuslik The Pussybats, tuttav ja hea Letzte Instanz, tundmatu ja hea Werktag. Need lood saavad maksimumhinde kätte.

Nelja võiks panna kahele bändile: Furton ja Venuspuls. Et ei midagi erilist, aga normaalselt tehtud ja kuulata kõlbab.

Kolme saaksid siis need kaks metallibändi plaadi algusest (lood 2–2) ning mitterahuldava saaksid need kolm tehnoidset asja plaadi lõpust (lood 7–9).

Jah, sellise kokkuvõtte järel on raske üle kolme panna. Üks tavaline tuntud ja enamjaolt tundmatute bändide kogumik.

* * * * *

«Orkus Compilation 47» wõrgus: soovitaks Discogs'i kirjet, sest see oleks kõikse õigem koht edasi harutama hakata.

Ja kuna seda kirjet seal polnud, siis tuli ka see sinna ise toksida...

Loits - Haavad uulitsal (videoklipp)

Olin peaaegu paar nädalat palavikuga külili... kui siis eelmisel nädalal juba pisut parem hakkas, siis sattusin ühel päeval kohalikust MTV-st nägema miskit Eesti videoklippide edetabelit.

Eks suures osas oli see üsna talumatu vaatepilt... tõttöelda pidasingi ma vastu miskid paar-kolmkümmend videot. Üks asjalikke asju, mida ma selles portsus ei näinud, oli Loits ja nende «Haavad uulitsal». Ma ei teagi mitmendaks see video lõpuks jäi, aga ilmselt oli koht madalam, kui asi väärt.

Arvan nimelt, et tegu on ühe kõigi aegade parima Eesti videoga üldse.

* * * * *

Loits wõrgus: ametlik koduleht, EstonianMetal, MySpace, Encyclopaedia Metallum, Wikipedia ning Discogs.

Soft Cell - Sex Dwarf (teleesinemine)

Ilmselt ei pea ma seletama, et mis/kes oli Soft Cell..? Tegelikult usun, et isegi seletamisest pole tänapäeval enam kasu... aga vähemasti laul «Sex Dwarf» võiks mingid kellukesed helisema panna... kas just siinolev originaal, aga mõni arvukatest kaveritest küll...

Antud video on mingist BBC esinemisest 1982. aastal.

* * * * *

Soft Cell wõrgus: MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Hekate - Tempeltänze

Hekate

Tempeltänze

Well Of Urd

Formaat: CD
Aeg: 36.34
Ilmus: 5. juuni 2001


Lood:

1. Traumzeit
2. Tempeltanz I
3. Melancholy
4. Henry M. -A Wild Dream-
5. Tempo Di Lupi
6. Ich Hab Die Nacht Geträumet
7. Mithras' Garden
8. Tempeltanz II
9. Hidden Track

Kuigi Hekate plaat «Tempeltänze» sisaldab üheksa lugu, pole seda siiski iga kord täieõiguslikuks albumiks peetud... on nimetatud suisa EP-ks... tegelikult on see vist siiski lisanduseks albumile «Sonnentanz». Ega asjata neid isegi kord koos välja antud... tõsi, see oli miski eriti väikese tiraažiga toode.

Ilmselt oleks mul arukam olnud kirjutada kõigepealt albumist «Sonnentanz» (2000)... seda enam, et sellest algas ka minu tutvus ja austus selle Saksa bändi asjus. Aga ega blogi saa mingi plaani järgi pidada...

Plaat algab üsna vaikse introga «Traumzeit», mis pigem puhastab kuulaja ning valmistab ta ette. Teisena tulev «Tempeltanz I» on juba see õige asi... et rohkelt kõikvõimalikke löökriistu ning mees ja naine vaheldumisi laulmas. Võimas on.

«Melancholy» – kolmandat lugu oleks raske täpsemalt nimetada, sest minu jaoks on see tõesti melanhoolia absoluutne avaldus. Järgneb aga «Henry M. -A Wild Dream-», irooniline ja küüniline pajatus kellestki Henry M(iller)ist... noh, et püüdsin olla kui Henry M., püüdsin olla härrasmees, püüdsin olla purjus kuulsus...

«Tempo Di Lupi» on instrumentaalne löökpillide orgia ning «Ich Hab Die Nacht Geträumet» rahulik ja üliilus ballaad. «Mithras' Garden» kõlab kui paganlik hümn ning «Tempeltanz II» tõmbab otsad kenasti kokku. Aga plaat mängib miskipärast edasi ja kolme ja poole minuti pärast algab veel üks rahulik tundmatu laul.

Mäletan, et alguses, kui ma seda plaati üsna kohe pärast albumit «Sonnentanz» kuulsin, et siis olin isegi pisut pettunud. Aja jooksul olen hakanud üllitist nimega «Tempeltänze» vägagi hindama ning alla maksimumi ei saa kuidagi panna. Selline omapärane ja maitsekas segu rahvamuusikast, neofolgist, ambiendist, neoklassikast ja millest iganes veel.

* * * * *

Hekate wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Depeche Mode - Wrong (videoklipp)

Sattusin eile öösel telekast nägema... noh, et täitsa lubab... video ise polegi midagi erilist, kuigi on jõnksuga... aga lugu on hea...

Tundub, et täitsa tasub seda uut albumit «Sounds of the Universe» oodata... ilmub see muideks mu sünnipäeval (20.04.2009)... et täitsa tore kingitus...

* * * * *

Depeche Mode wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Untoten - The Look Of Blasphemie

Untoten

The Look Of Blasphemie

Sonic Malade

Formaat: CD / Digipack
Aeg: 36.58
Ilmus: 26. oktoober 2001


Lood:

1. Strange Inside
2. Die Out By The Sea
3. Summerlove
4. My Lover Is A Ghost
5. Why Do Bats Fall In Love
6. Catnip
7. The Look Of Blasphemie
8. Let Me Love You (In Times Of Pain)
9. Stay
10. Spread Your Wings

Untoten on üsna kummaline Saksa duo. Jah, kuigi laval on sageli rohkem rahvast, on bänd siiski eelkõige Greta Csatlós ja David A. Line. Kummaline on see duo eelkõige seetõttu, et kui vaadata albumite kaasi, siis tundub tegu olevat noore metallurgi märja unelma bändiga... et ristid (sageli tagurpidi), pentagrammid, nunnad, veri, terariistad, (pool)paljad naised jne. Kuigi kestad balanseerivad hea maitse piiril, on sisu siiski rohkem väärt.

Album «The Look Of Blasphemie» on mõneti üsna tüüpiline. Kitši on kaanel küll vähem, aga siiski on... plaadi põhivõlu on õnneks siiski muusika!

Eks seda muusikat on üsna raske kirjeldada, aga ma püüan. David A. Line on kirjutanud muusika ja mängib ka instrumente. Greta Csatlós kirjutas sõnad ja laulab. Muusika on vormilt rokilik, aga sisult elektrooniline... äraseletatuna on mängus rütmimasinad ning plaadil kõlavad kitarrid, klaverid ja klavessiinid on enamjaolt elektroonilist päritolu.

Kogu selle krempli põhivõlu on tegelikult Greta Csatlósi hääl. Ei, mitte vokaalsed võimed, sest need on tegelikult tagasihoidlikud... pigem just pisut lapsiku kõlaga tämber ja tundeline laulumaneer, mida toetavad lahedad muusikalised käigud ja meeldejäävad sõnad.

Eks üsna raske ole mõnda lugu esile tõsta, sest pigem on tegu kontseptuaalse albumiga, kuid romantiline «Die Out By The Sea» ja sellele järgnev peaaegu metalselt agressiivne «Summerlove» moodustavad vägagi laheda ja kontrastse paari. Teise puntrana tuleks ära märkida mängutooslik «Catnip» ning sellele järgnevad nutune «The Look Of Blasphemie» ja sildupõletav «Let Me Love You (In Times Of Pain)».

Aga sai juba öeldud, et tegu on siiski kontseptuaalse albumiga ning tegelikult on lugude esile tõstmine üsna vägivaldne. «The Look Of Blasphemie» on väga terviklik album.

Kui midagi ette heita, siis minuarust oleks üks raju lugu asja veelgi paremaks teinud, aga see on juba selline heast elust tingitud virin... objektiivseks etteheiteks tegelikult põhjust pole.

* * * * *

Untoten wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, Wikipedia ning Discogs.

Psyche - Misery (videoklipp)

Esimene Psyche album, mida ma kuulsin, oli «The Influence» (1989). Mõneti ongi see album jäänud minu jaoks bändi loomingu ideaalseks näiteks. Võimalik, et mul vedas... võimalik, et siin on tegu nostalgiaga.

Albumi «The Influence» üks meeldejäävamaid lugusid oli «Misery». Ausaltöelda ei oskagi ma öelda, et miks, aga kui ma sellele albumile mõtlen, siis esimesena meenub mulle laul «Misery».

Video pole midagi erilist, aga et lugu on ülikõva, siis...

* * * * *

Psyche wõrgus: ametlik koduleht, MySpace, VampireFreaks, Wikipedia ning Discogs.